Soome valitsus avaldas varem salajase memo, mis aitas põhjendada otsust ajutiselt sulgeda piiripunktid Soome idapiiril. Valitsus teatas kolmapäeva õhtul, et avatuks jääb vaid Raja-Jooseppi piiripunkt.

Politsei hinnangul on tõenäoline, et koos riiki tulijatega saabuvad Soome ka sisejulgeolekut ohustavad inimesed. Näiteks tuuakse inimesed, kes on toime pannud sõjakuritegusid, vahendab Helsingin Sanomat.

Migratsiooni intensiivistudes suureneb ka oht, et riiki siseneda üritavate inimeste seas on kurjategijaid, tsiviilisikuteks maskeerunud sõdureid või radikaliseerunud isikuid, seisab memos.

Suur tulijate arv võimaldab saata riiki isikuid või sõjaväelasi, kes ohustavad riigi julgeolekut. Tõenäoliselt tekitab nähtus ühiskonnas ebakindlust, öeldakse memos.

Ajavahemikus augustist novembrini on idapiiril asuvate piiripunktide kaudu Soome saabunud 716 kolmandate riikide kodanikku.

Vahendajad, kes aitavad kaasa ja kasutavad ära tekkinud olukorda, nõuavad Soome pürgijatelt märkimisväärseid rahasummasid. Nad ei arvesta oma tegevuses inimeste heaoluga, seisab memos.

Kasv on olnud kiire: 45. nädalal oli inimesi 32. Nädal hiljem oli inimesi 527. Käimasoleval 47. nädalal on praeguseks saabunud 101 inimest.

Kuigi memos räägitakse kolmandate riikide kodanikest, mille hulka kuuluvad ka venelased, võib sellest tõlgendada, et mõiste viitab muudele kodanikele peale Venemaa või Soome kodanike.

Piirile saabunud inimesed on taotlenud Soomes varjupaika. Nähtus on kasvanud arvatust kiiremini. Isikud on saabunud Soome ilma Schengeni viisata.

„Iganädalane saabujate arv praeguses tempos tähendaks ligikaudu 15 000-20 000 idapiiri kaudu saabuvat varjupaigataotlejat aastas,” seisab memos.

Memos rõhutatakse tõsiasja, et hinnangute kohaselt on nähtus „relvaks muutmine”. Põhjus ei ole „ehtne, väline tegur” ja sellest tingitud spontaanne liikumine, vaid teise valitsuse mõjutustegevus.

Relvaks muutmine hõlmab riske. Enim on märgatud Süüria, Somaalia, Jeemeni ja Iraagi kodanikke. Enne praegust nähtust tulid vaid üksikud isikud kõnealustest riikidest idapiiri kaudu.

Osa riiki saabunud inimesi võib üritada Soomest lahkuda mõnda teise Schengeni riiki. Ametivõimud on juba teinud järeldusi, mis seda oletust toetavad.

Memos on loetletud arvukalt idapiiri olukorra taustamõjureid.

Nähtus on väidetavalt seotud rahvusvahelise kuritegevuse ja aktiivse turundusega sotsiaalmeedias. Reklaam sotsiaalmeedias on hõlmanud Valgevenes viibivate migrantide meelitamist Soome piiri äärde.

Viimasena mainitakse „Vene võimude lubavat ja aktiivset koostööd”.

Välisministeeriumi hinnangul tundub ilmselge, et Venemaa võimud korraldavad migrantide liikumist Soome piirile. Nähtus sarnaneb 2015. ja 2016. aasta olukorraga.

Üldpilt on sõnastatud järgmiselt:

„See, et nähtuse põhjuseks on ka organiseeritud kuritegevus ja Venemaa võimude korruptsioon, ei tähenda, et nähtust pole rakendatud Venemaa laiemate välispoliitiliste eesmärkide saavutamiseks.”

Venemaa kasutab inimesi, keda ta piirialale suunab, oma eesmärkide saavutamiseks, seisab memos.

„Olukord idapiiril ja Venemaa võimude tegevus on lühikese ajaga muutunud Soome julgeolekuolukorra seisukohalt väga ohtlikuks,” seisab memos.

Tõenäoliselt kasvab rahvusvahelise kaitse taotlejate arv ka edaspidi kiiremini kui piiril neid menetleda suudetakse. Märgukirjas seisab, et praegune olukord seob piirivalvet juba teiste ülesannete arvelt.

Ressursid ei ole enam jätkusuutlikud: „Piirivalve võimekus registreerida piiril rahvusvahelise kaitse taotlusi on nõrgenenud. Enam pole olnud võimalik riiki sisenemise tingimusi välja selgitada ja migrante tavapärases korras registreerida”.

Samuti satub ilmselt ohtu migratsiooniameti ressursside piisavus, kui nähtus laieneb või muutub kauakestvaks, kirjutatakse olukorra arengust.

„On alust kahtlustada, et piiriületus on tingitud välisriigi või muu osaleja mõjust ning see mõjutab sisejulgeolekut ja riigi julgeolekut,” seisab memos.

Relvaks muudetud migratsioon on tüüpiline hübriidmõjutusvahend, mille eesmärk on Soomele survet avaldada.

Eesmärk võib olla Soome ühiskonna destabiliseerimine ebakindluse tekitamise ja ühiskonna lõhestamise kaudu.

Seda tüüpi hübriidmõjuga koormatakse ka sotsiaalsete otsuste tegemist. Samas püüab Venemaa meelde tuletada, et Soome kui rände sihtriik on Venemaa tegevusest sõltuv ja haavatav.

Memo koostamisse on kaasatud arvukalt asjatundjaid muuhulgas piirivalvest, politseist, keskkriminaalpolitseist, kaitsepolitseist ja migratsiooniametist.