Söögikorrast järele jäänud pastakastme saab mugavalt panna varem jäätisekarbina kasutusel olnud plastnõusse.

Paljud säästavad plastikust toidunõusid toidu säilitamiseks. Selles aga peitub oht, leiab toiduameti eriekspert Merja Virtanen.

Toidupakendid on põhimõtteliselt valmistatud ühekordseks kasutamiseks. Nende väljatöötamisel ei arvestata sellega, et neid kasutatakse korduvalt: see tähendab, et neid pestakse, kuivatatakse ja täidetakse ikka ja jälle toiduga, vahendab Helsingin Sanomat.

„Isegi kui pakend peaks füüsiliselt vastu korduvale kasutamisele, pole selle keemiline vastupidavus ilmtingimata korras,” märgib Virtanen. Tema sõnul on näiteks plastpakendites kasutatavad materjalid väga täpselt reguleeritud. Samuti tuleb pakendeid enne turule laskmist hoolikalt testida. Ühekordsete ja korduvkasutatavate pakendite testid on erinevad.

„Teste tehakse mitu korda ja nendes näeme, mis ained pakendist eralduvad,” sõnab ta. Seetõttu on oluline mõista, et ühekordseks kasutamiseks mõeldud toidupakenditele ei ole korduvkasutuse katseid tehtud. Tarbija ei saa olla kindel, kas näiteks jäätisekarpi on keemiliselt ohutu taaskasutada, ütleb Virtanen.

Edaspidi võib pakendeid ja pakendijäätmeid puudutav seadusandlus muutuda selles suunas, et korduvkasutatavad pakendid muutuvad levinumaks. Sel juhul peab pakenditootja tagama pakendi sobivuse korduvaks kasutamiseks.

Teine oluline asi on seotud sellega, mis on pakendite sees. Üldiselt on pakend kohandatud teatud tüüpi toidule ja teatud kasutustingimustele.

Teisisõnu, kui soovite pakendit uuesti kasutada, peaksite sinna panema ainult neid toiduaineid, mis olid selles algselt ladustatud.

„Kui tarbija paneb jäätisepaki sisse näiteks kuuma hakklihakastme, kanduvad selle koostisosad materjalist tõenäoliselt üle toidule,” sõnab Virtanen.

Kuumus mitmekordistab koostisosade eraldumist. Lisaks tuleks eriti ettevaatlik olla rasvase ja happelise toiduga, ütleb Virtanen. Nende puhul on eraldumine suurem.

Kuivtoidule ei kandu pakendite koostisained nii kergesti üle. Muidugi on hea meeles pidada, et eraldumine toimub mingil määral alati siis, kui toit on millegagi kokku puutunud.

„See on keemia põhireegel: kui kaks materjali teineteisega kokku puutuvad, hakkab toimuma molekulaarne liikumine,” selgitab Virtanen.

Toitu ei tohi ka mikrolaineahjus ükskõik millises plastnõus soojendada. Mikrolaineahi soojendab toitu ja pakendeid ebaühtlaselt, mistõttu võib temperatuur teatud punktides väga kõrgeks tõusta. Kohtades, kus plast kuumeneb, kiireneb koostisosade ülekandumine toidule, toob Virtanen välja.

Seetõttu tohib mikrolaineahju panna ainult mikrolaineahjus soojendamiseks sobivaid nõusid, sealhulgas plastnõusid. Enamasti näitab sobivust anuma põhjal või pakendi etikettidel olev märgistus.

Aga klaas-, paber-, papp- ja metallpakendid, kas neid saab ohutult taaskasutada?

Virtanen ei soovita ka neid väga. Paber- ja papp-pakendid on problemaatilised juba seetõttu, et neid saab harva taaskasutada.

Metall ei sobi taaskasutamiseks, sest metallkomponendid ja katted võivad ka toidu sees eralduda. Eriti suur viga on kuumutamine.

„Mõnikord loen mõnest ajakirjast, et toit oli kuidagi õllepurgis lõkke peal valminud. See kõlab halvasti,” ütleb Virtanen.

Ta peab ohutuks ainult klaasi. „Materjalina on klaas üldiselt keemiliselt stabiilne. Seda saab uuesti kasutada, kui puhastate anuma korralikult.”

Virtanen räägib keemilise ohutuse ja füüsilise vastupidavuse kõrval mikrobioloogilisest ohutusest. Seega tuleb enne millegi uue sisse panemist olla kindel, et pakend on korralikult puhastatud.

Paljud taaskasutavad poest ostetud plastikust joogipudeleid. Kas tühja joogipudelit ei võiks peale hoolikat pesemist kasutada näiteks veepudelina jõusaalis? Kraanivesi ei ole ju kuum, rasvane ega happeline.

Seda aga Virtanen ei soovita. Joogipudelid on taaskasutatav materjal. Pärast kasutamist need pestakse ja sulatatakse, misjärel tehakse neist uued pudelid.

„Sama pudeli uuesti ja uuesti kasutamisel on sama suur oht, et plastikust koostisosad eralduvad,” sõnab Virtanen.

Hoiatustest hoolimata teab Virtanen, et toidupakendite taaskasutamine on kodudes tavaline.

Seda on hea meelde tuletada, sest Virtaneni sõnul on sageli asi lihtsalt selles, et inimene ei mõtle sellele. Ühel hetkel tuleb pastakaste lihtsalt sobivasse anumasse panna.

„Mida ma tahan öelda, on see, et kui me räägime selles kontekstis kokkupuutest keemiliste koostisosadega, siis me tavaliselt ei räägi ägedatest terviseprobleemidest,” sõnab ta.

Kui puhastatud toidupakendeid üks-kaks korda kasutada, ei ole see tõenäoliselt tervisele väga kahjulik. Probleem tekib pikemas perspektiivis, kui pakendi taaskasutamine muutub harjumuseks.

„See on veel üks lisa inimeste keemilisele koormusele,” märgib Virtanen.

Eriti ettevaatlik tuleks olla lastega. Kui nad puutuvad juba varakult kokku kasvava kemikaalikoormusega, võib sel olla juba täiskasvanueas selge tervisemõju, lisab ta.