Terviseameti hinnangul on tõenäoline, et lähinädalatel koroonasurmade arv kasvab, kuigi koroonaepideemia laine on juba vaibunud.

Terviseameti teatel tundub viimaste nädalate numbrite põhjal, et koroonasurmade arv kasvab samas tempos kui möödunud aastal sel ajal, vahendab Ilta-Sanomat.

Epideemialaine algas varasügisel. Koroonasse surnute arv kasvas juba septembris.

Terviseameti pressiteate kohaselt on koroonalaine registreeritud nakatumiste põhjal sel sügisel tabanud eakaid tugevamalt kui kunagi varem.

Koroona tõttu surnute keskmine vanus on olnud 85 aastat, naistel 87 aastat ja meestel 84 aastat.

Tänavu on surmatõenditel kirja pandud umbes 1200 koroona põhjustatud surmajuhtumit, lisaks on koroonaga nakatumine kaasa aidanud umbes 1000 surmajuhtumile.

Eelmisel, 2022. aastal registreeriti kokku umbes 3800 koroona põhjustatud surmajuhtumit ja 2400 juhtu, kus koroona aitas surmale kaasa.

Arvudes tuleb arvestada, et mitte kõik eakate nakkussurmad ei sõltu sellest, milline viirus nakkuse põhjustas. Seetõttu ei registreerita kõiki koroona põhjustatud surmajuhtumeid.

Ametlik koroonasurmade arv on seega tegelikust väiksem. Sama kehtib ka teiste viiruste, näiteks gripi ja RS-viiruse kohta.

Sügisese koroonalaine ajal on tervete eakate sümptomid olnud mõõdukalt kerged.

Elanikkonna üldine suremus suureneb gripihooajal igal talvel. Koroona on üks nakkushaigusi, mis suurendab üldist suremust. See moodustab aga vaid murdosa kõigist surmajuhtumitest.