Soome siseinfo põhjal soovib valitsus siiski sulgeda kogu idapiiri. See tähendaks ka allesjäänud Raja-Jooseppi piiripunkti sulgemist.

Jah, me sulgeme idapiiri. Kuid ilmselt isegi sellest ei piisa, ütles valitsusallikas väljaandele Ilta-Sanomat.

Seni, kuni Venemaa ei tegutse ühtsete mängureeglite järgi, annab Soome märku, et meid ei saa hübriidmeetmetega mõjutada. Õigusriigil on ka õigus end kaitsta, ütleb teine ​​valitsusallikas.

Raja-Jooseppi piiripunkti sulgemist valitsus aga veel ei rakenda. Esmalt jälgitakse eile kolmapäeval tehtud otsuste mõjusid. Mõju võiks hinnata näiteks nädalavahetusel, kui enne seda olukorras olulisi muutusi ei toimu.

Valitsus otsustas kolmapäeval, et piiripunktidest jäetakse avatuks vaid Raja-Jooseppi piiripunkt. Otsus jõustub reedel.

See on tegevus, mis ohustab riigi julgeolekut. Venemaa võimud ei varja, et aitavad ja suunavad inimesi piirile. Seetõttu arvan, et kriteeriumid olid täidetud. Aga nüüd teeme nii, ütles peaminister Petteri Orpo kolmapäeval Yle A-stuudios.

Valitsus tahtis esialgu kolmapäeval sulgeda kogu idapiiri, kuid päevakorda tulid juriidilised küsimused.

Tekib küsimus, mis on olukord, kus saab kogu idapiiri sulgeda.

Valitsuse siseinfo kohaselt ei mõjuta kogu idapiiri sulgemist ainult üks asi, näiteks saabujate arv. See puudutab suuremat tervikut.

Täpsema hinnangu olukorrale ja selle arengule on siseministeerium andnud salastatud otsuse lisas, mis ei ole avalik teave. Väljaande Ilta-Sanomat andmetel on siseministeerium valmis olukorra halvenemise korral valitsusele kiiresti pakkuma täiendavaid meetmeid.

Valitsusallikas märkis juba kolmapäeval, et ohtude osas on veel igasuguseid võimalusi.

Loomulikult on näiteks meedia mõjutamine ja inimeste veelgi jõhkram ärakasutamine näited nendest meetoditest, mida Venemaal pole veel nähtud, ütles allikas ja viitas asjaoludele, mis viivad kogu idapiiri sulgemiseni.

See, mis juhtuma peaks, on olukorrale väga spetsiifiline, ütleb üks valitsusallikatest.

Valitsus ja võimud mures välisriigi hübriidmõjutamise ja migratsiooni relvana kasutamise pärast.

Lisaks migrantide arvule on oluline see, millised inimesed piirile saabuvad ja milline on nende osa saabujate arvust. Valitsus ei taha sattuda olukorda, kus piiril on palju haavatavaid inimesi. Nende osatähtsus suureneb, kui saabujate arv suureneb.

Valitsusest on antud mõista, et enamik praegu idapiirile jõudnud inimestest on 20-30-aastased mehed. Umbes viiendik on hinnanguliselt naised või noored.

Valitsus ja võimud püüavad eelkõige takistada paljude haavatavas olukorras olevate inimeste tulekut piirile.

Hetkel on viiest Soome tulijast neli 20-30-aastased mehed. Umbes viiendik on olnud naised või noored. Tüüpiline on see, et kui selline nähtus hakkab laienema, siis hakkab laienema ka nende inimeste profiil. Üldist olukorda ja hinnangut mõjutab muidugi see, kui piirile tuleb palju erinevas vanuses inimesi. Eesmärk on tagada, et seda ei juhtuks ja see ei muutuks jõuteguriks, ütleb üks allikatest.

Lisaks kasutavad inimkaubitsejad kaitsetuid inimesi ära.

Salakaubavedajad on halastamatud. Neid ei huvita üksikute inimeste saatus. Kui piirile satuvad haavatavas olukorras inimesed, on suurem oht, et asi läheb nende jaoks halvasti. Ja loomulikult on Soome võimudel kohustus hoolitseda haavatavas olukorras olevate inimeste eest.

Samuti on jätkusuutmatu olukord, kui inimesed jäävad piirile.

Vastuvõtudirektiivi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/33/rahvusvahelist kaitset taotlevate isikute vastuvõtmise nõuete kohta EL-i liikmesriikides) artikli 21 kohaselt on haavatavas olukorras olevad isikud nt alaealised, saatjata alaealised, puuetega inimesed, vanurid, rasedad naised, alaealiste laste üksikvanemad, inimkaubanduse ohvriks langenud isikud, raskete haiguste all kannatavad isikud, vaimse tervise häirete all kannatavad isikud ning piinamise, vägistamise või muu raske psühholoogilise, füüsilise või seksuaalse vägivalla all kannatavad isikud.

Loodusliku piiri kasutamist ei ole suure riskina avalikkuse ette toodud, kuid valitsuse siseinfo kohaselt peetakse seda võimalikuks.

See oleks üks märk olukorra halvenemisest.

Muidugi kasvavad sellega ka riskid. Samuti on inimestele endile ning nende elule ja turvalisusele ohtlikum, kui minnakse asfalteeritud teedelt talvisesse metsa.

Valitsuse otsuste üheks aluseks on olnud ka ametlike vahendite piisavus. Mida suurem on surve piiril, seda rohkem tuleb piiril kasutada ametiasutuste ressursse. Idapiiril kasutatakse juba palju ressursse näiteks piirivalvelt.

Olukorra laienemine mõjutaks oluliselt ametiasutuste tegevust. Ja loomulikult oleks sellel ka sotsiaalsed mõjud, kui Soome võimude tähelepanu oleks koondunud vaid üksikutele kohtadele, öeldi Ilta-Sanomatele.

Soome on taotlenud Frontexilt 60 riigiteenistujast koosnevat abijõudu. Ilta-Sanomatele aga öeldi, et ka Frontexi ressursid pole piiramatud.

Siseministeeriumi memos toodud hinnangu kohaselt kasvab varjupaigataotlejate arvu kasvades oht, et isikute hulgas on kurjategijaid või radikaliseerunuid.

Politsei hinnangul on riiki saabuvate inimestega tõenäoliselt kaasas sisejulgeolekut ohustavad isikud, kellest osa võivad olla endised sõjakuritegijad.

Kriminaalse taustaga inimesed on üks osa kaalutavast tervikust. Kuid nagu öeldud, on see tervik, mis koosneb mitmest erinevast osast, väidab üks allikatest.

Valitsusallikas toob näiteks terrorikuriteos kahtlustatava Voislav Tordeni juhtumi. Ukrainas terrorikuritegudes kahtlustatav Torden jäi piirivalve väliskontrollile Helsingi–Vantaa lennujaamas vahele 20. juulil. Ta tuli Soome seoses tavapärase piiriületusega. On öeldud, et selline asi on vägagi võimalik.

Soome valitsuse ettepanek kogu idapiiri sulgemiseks kolmapäeval läbi ei läinud, sest õiguskantsleri asetäitja Mikko Puumalaineni vastuse kohaselt puuduvad dokumentide põhjal kavandatava sisulise otsuse edasiseks ettevalmistamiseks seadusest tulenevad eeldused.

Puumalaineni sõnul ei sisaldanud dokumendid piisavaid tagatisi, et otsusega säiliks põhiseaduses, EL-i õiguses, Euroopa inimõiguste konventsioonis ja teistes inimõigusi käsitlevates dokumentides tagatud tõeline ja tõhus võimalus taotleda rahvusvahelist kaitset.

Kogu idapiiri sulgemine ei tagaks praeguses olukorras piisavalt rahvusvahelise kaitse koondamist. Teiseks ei olnud piisavat alust, et praegune olukord kujutab endast piisavat ohtu riigi julgeolekule, nagu seda nõuab piirivalveseaduse § 16.

Üks valitsusallikatest selgitab, et kogu idapiiri sulgemisel peavad olema täidetud kõik piirivalveseaduse paragrahvi 16 kriteeriumid ning arvestada tuleb ka rahvusvahelise kaitse koondamisega.

Arvestada tuleb tõsist ohtu nimetatud asjadele, sellega, et ohu tõrjumiseks on vaja meetmeid, ning siis ka sellega, et varjupaigataotluse esitamist ei takistata. Oluline on üldine kaalutlus. Iga hetk ja sõna on olulised.

Allika sõnul olid kriteeriumid tõepoolest täidetud ja sellega võidi piirijaamad sulgeda. Olukorra tõsidusega võrreldes ei olnud aga kolmapäeval veel täidetud kriteeriumid kogu idapiiri sulgemiseks.

Seetõttu peab Soomes olema kohti, kus on võimalik rahvusvahelist kaitset taotleda. Need võivad olla näiteks Helsingi-Vantaa lennujaam või sadamad.

Kolmapäeval hinnati, milline oleks inimesel võimalus pääseda päritoluriigist näiteks Helsinki-Vantaale. Tuleb veenduda, kas inimesel on tõesti võimalus kasutada näiteks marsruuti ja vahendeid. Muus olukorras saab seda ümber hinnata.

Näiteks Venemaa kaudu Soome praegu lende ei toimu. See on üks asi, mis võib Soome sisenemist raskendada.

Siseministeeriumi 22.11.2023 memos on muu hulgas kirjas:

„Igas olukorras tuleb arvestada isiku tegelike võimalustega liikuda piiripunkti, kuhu rahvusvahelise kaitse taotlus koondub. Olukorras, kus relvaks muudetud migratsiooni ärakasutav isik püüab aktiivselt takistada inimeste liikumist oma territooriumil, võib tegelikult osutuda võimatuks isikul rahvusvahelise kaitse taotlemiseks liikuda avatud piiripunkti.”