Turu majandusülikooli professor ja Venemaa ekspert Kari Liuhto maalib Ukraina sõja hetkeolukorrast sünge pildi.
Tema sõnul ei piisa Lääne majandussanktsioonidest kunagi, et Venemaa rünnakut peatada. Eesmärk on pigem venelased sõja vastu pöörata, kuid seegi pole õnnestunud, vahendab Iltalehti.
Ukraina relvajõudude hinnangud 300 000 likvideeritud Vene sõduri kohta on õiges suunas, kuid mitte piisavad, et Kremli pead pöörata. Venemaal ei näi inimhingel olevat endiselt väärtust.
Liuhto hinnangul peaks see arv olema miljonile lähemal, et Vladimir Putin sellega arvestaks. Venemaa on sõja algusest peale varjanud rahva eest tegelikke kaotusi rindel.
Lääs peaks siiski veelgi karmistama majandussanktsioone ja püüdma blokeerida Kremli rahakraanid.
Moskva ja Peterburi suguste metropolide asemel tuleks aga pöörata tähelepanu Venemaa niinimetatud monolinnadele, mis on üles ehitatud vaid ühe tööstuse ümber. Venemaal on umbes 300 monolinna ja neis elab üle 13 miljoni inimese.
Liuhto sõnul peaksid sanktsioonid Venemaad raputama nii, et monolinnade inimesed tuleksid tänavatele oma meelt avaldama.
Venemaa keskpanga juht Elvira Nabiullina hoiatas selle nädala alguses, et metsikult kappava inflatsiooni tõttu peab keskpank edaspidi hoidma ranget rahapoliitikat.
Oktoobri lõpus jätkas keskpank rahapoliitika karmistamist ja tõstis baasintressimäära 13 protsendilt 15 protsendile.
Tegemist oli keskpanga neljanda intressitõusuga nelja kuu jooksul. Veel juunis oli intressimäär 7,5 protsenti.
Venemaa statistikaamet teatas reedel, et tarbijahinnad tõusid oktoobris aastatagusega võrreldes 6,7 protsenti.
Nabiullina sõnul seab keskpank eesmärgiks 2024. aasta lõpuks 4-protsendise inflatsioonitaseme.
Professor Liuhto sõnul on keskmise venelase valulävi majanduslike muutuste suhtes kõrge: enne välja ei lähe, kui toit otsa saab.
Praegustest sanktsioonidest selleks ei piisa. Ka Läänel tundub aeg otsa saavat.
Trump naaseb presidendina, nii et see on umbes aasta pärast. Venemaa aga aastaga ei kuku, prognoosib Liuhto.
Bideni valitsus rõhutab kõnedes endiselt, et nad toetavad Ukrainat lõpuni, kuid vabariiklased ei arva sama. Ilma Lääne abita ei pea Ukraina kaua vastu, lisab professor.
Ukraina relvastusega toetuse osas on seni suurimat rolli mänginud USA. Professor leiab, et toetus hakkab kahanema siis, kui Trump võimule naaseb.
Soomlased saavad väga hästi aru, et pealesunnitud rahu Ukrainas sobib ainult Venemaale ja Putinile. Liuhto sõnul ei mõisteta Euroopas ja eriti USA-s endiselt, kui suurte asjade eest Ukrainas võideldakse.
Kui pealesunnitud rahu saabub, tõmbab Venemaa esmalt korraks hinge ja jätkab siis oma imperialistlikke püüdlusi, räägib Liuhto.
Kui Venemaa saab territooriumi jõuga, võib see inspireerida Hiinat Taiwaniga sama tegema.
Siis oleme kolmanda maailmasõja lähedal. Siin on nüüd mängus veidi suuremad asjad kui ainult Ukraina, ütleb Liuhto.
Liuhto sõnul on mõningast rahulolematust president Volodõmõr Zelenski tegevusega seoses näha ka Ukraina sees. Reaalselt ei suuda Ukraina ilma ELi ja Lääne abita vaenutegevust kaua jätkata. Nüüd ei ole tegemist ainult Kremlist tuleva propagandaga, lisab ta.
„Seda on ebameeldiv öelda, aga me peaksime mõtlema, kas Bideni ajal on võimalik olukorrale veel mingi lahendus leida,” ütleb Liuhto.
Professor juhib tähelepanu, et Trumpi võimaliku naasmisega Valgesse Majja võib USA relvaabi lõppeda ajal, mil Ukraina võimalused on veelgi hullemad.
Liuhto sõnul saab Ukraina elada ilma Venemaa poolt juba okupeeritud aladeta, ka ilma Krimmita.
Ukraina sõjalised eesmärgid pole kaugeltki täitunud. Sõda käib ressursside pärast. Venemaa on rahvaarvult neli korda suurem ja majanduslikult on erinevus veelgi nähtavam, sõnab professor.
Seni on Zelenski ja Ukraina seisukoht olnud, et läbirääkimised pole võimalikud seni, kuni Venemaa kõigepealt Ukrainast välja tõmbab. See on poliitiline mäng, ütleb Liuhto.
Kui sõda lõpeb, kaotab Zelenski ameti samal ajal ja ta teab seda, lisab ta.
Samas toob professor välja, et rahulepingutel pole senikaua mõtet, kuni nende taga pole sõjalist jõudu. Ukrainal ei ole seda iseseisvalt, vaid ta vajab USA-d ja EL-i enda kõrvale.
Ukraina soovib jääda oma ametliku poliitika juurde. Aga usun küll, et nad saavad lõppmängu olukorrast päris hästi aru, märgib professor.