Soome võimud ei avalda, kas varjupaigataotlejate hulgas on riiki saabunud kahtlasi isikuid.
See selgub Yle päringutest siseministeeriumile, migratsiooniametile, piirivalvele ja politseile. Vastuseid antakse tagasihoidlikult.
Kurjategijate oht oli üks põhjusi, miks Soome idapiir suleti, välja arvatud Raja-Jooseppi piiripunkt. Ohupilti käsitletakse üksikasjalikult valitsuse memos.
Politsei hinnangul saabuvad Soome tõenäoliselt teiste seas ka sisejulgeolekut ohustavad isikud, kellest osa võib olla toime pannud sõjakuriteo. Soome võivad siseneda ka kuriteo toime pannud isikud, kuritegelike ühenduste liikmed ja tsiviilisikuteks maskeerunud sõdurid.
Kas seda on juhtunud? Politseiameti info kohaselt on saabunute hulgas täheldatud potentsiaalselt ohtlikke isikuid.
Politsei on viimase poole aasta jooksul avastanud, et idapiiri kaudu on Soome saabunud siseturvalisusele murettekitavaid ja/või ohtlikke isikuid ilma piiriületuse dokumentideta. Politsei on need asjad ohuhinnangus päevavalgele toonud ning politsei jälgib hoolega olukorra arengut, ütleb politseiameti politseiinspektor Ari Jokinen.
Politseiameti politseiinspektori sõnul on jutt osadest varjupaika taotlenud inimestest, täpset saabumishetke ei öelda.
Küsimusele vastab lühidalt Soome migratsiooniameti varjupaigaüksuse juht Antti Lehtinen.
Migratsiooniamet ei ole praegu teadlik juhtumitest, millel oleks konkreetseid viiteid sõjakuritegudele või tsiviilisikuteks maskeerunud sõduritele, märgib ta.
Sõjakuritegudeks on näiteks tsiviilisikute või sõjavangide tahtlik tapmine, piinamine või ebainimlik kohtlemine ning bioloogilised katsed.
Soome idapiir suleti piirivalveseaduse § 16 alusel, välja arvatud Raja-Jooseppi piiripunkt. Novembri alguses suleti juba teised piiripunktid.
Seaduse põhjenduse kohaselt tähendab tõsine oht avalikule korrale näiteks olukorda, kus riiki sisenemine põhjustab kuritegevuse, organiseeritud kuritegevuse või äärmusliku tegevuse olulise suurenemise, mida võib ühiskonnas näha nt vägivalla või raskete kuritegude, terrorirünnakute või nendega võrreldavate tegude või erinevat tüüpi rahutuste arvu suurenemises. Riiklikku julgeolekut ohustab ka immigratsiooniga seotud ulatuslik inimkaubandus.
Novembris on Soome saabunud umbes tuhat varjupaigataotlejat. Praegu on nende kohta avalikult teada peamiselt riigid, kust nad pärit on. Muud teavet on raske saada.
Piirivalve andmetel ületas laupäeval, 18. novembril Kagu-Soomes ebaseaduslikult loodusliku maismaapiiri neli inimest. Muid ebaseaduslikke loodusliku maismaapiiri ületamisi eilseni tuvastatud, ütles piirivalve vanemleitnant Tuomas Hassinen Yle-le.
Võimalike sõjakurjategijate kohta on raske infot saada.
Piiripunktidest suunatakse kõned Lapimaa ja Kagu-Soome piirivalveasutustesse ning sealt edasi piirivalve staapi. Küsimused välismaapolitsei kohta suunatakse politseiametile. Siseministeeriumist suunatakse piirivalvesse. Piirivalve soovitab esmalt helistada migratsiooniametisse, kuid vastab küsimusele lühidalt e-posti teel.
Piirivalvel ei ole praegu sellist infot, mida on kavas avalikustada, ütleb piirivalve staabi ülem Kimmo Ahvonen.
Ahvonen räägib lühidalt protsessist.
Varjupaigataotleja riiki saabumisel viib piiriametkond või politsei läbi eelvestluse, mille eesmärk on selgitada välja isiku isik ja reisi teekond. See teave esitatakse pädevale asutusele (migratsiooniamet), mis otsustab edasiste meetmete kohta ja hoiab teisi julgeolekuasutusi oma leidudega kursis. Üksikjuhtumite teave on konfidentsiaalne ametlik teave ja teabe avaldamise otsustab juhtumiga tegelev asutus.
