Soome peaminister Petteri Orpo kõne parlamendis 23. novembril 2023.
Lugupeetud juhataja,
Soome idapiiril on piiriturvalisuses tõsine häire. Alates augusti algusest on Soome saabunud 803 kolmandate riikide kodanikku, kellel polnud Soome viisat ega elamisluba. See puudutab organiseeritud tegevust ja seega ka riigi julgeolekut. Viimastel nädalatel on nähtus paisunud ja olukord muutunud raskemaks.
Kagu-Soomes algas häireolukord raskelt. Valitsus otsustas piiripunktide ajutise sulgemise ja rahvusvahelise kaitse taotlemise koondamise alates 18. novembrist 2023 kolmeks kuuks. Vastavalt otsusele suleti idapiiril Vaalimaa, Nuijamaa, Imatra ja Niirala piiripunktid ning rahvusvahelise kaitse taotlused koondati Vartiuse ja Salla piiripunktidesse. Valitsuse otsus sulgeda piiripunktid vastavalt piirivalveseadusele on olukorra Kagu-Soome ja Põhja-Karjala piiripunktides kontrolli alla saanud.
Kahjuks ei peatanud need teod nähtust meie idapiiril. Vastupidi, üha enam on märke olukorra halvenemisest. Venemaa võimud pole sekkunud, vaid pigem julgustanud.
Inimesi on veetud idapiiri põhjapoolsete piiripunktide suunas. Kõige keerulisem olukord on sel nädalal olnud Kainuus ja Lapimaal. Vartiusesse ja Sallasse on nädala jooksul saabunud 238 inimest, mis on väga erandlik.
Ise käisin esmaspäeval Kuhmos, Vartiuse piiripunktis. Tahtsin tundma õppida olukorda idapiiril ja võimude tegevust kohapeal. Piirivalve, kaitseväe, tolli ja politsei personal on kompetentne ning töötab professionaalselt, rahulikult ja kindlustunnet äratavalt. Kiitust väärib ametiasutuste töö, aga ka hea koostöö ametkondade vahel.
Valitsuse ülesanne on varustada ametiasutusi antud olukorra jaoks vajalike töövahenditega ja toega nende kasutamiseks. Piirivalve ja teised ametiasutused on nende otsuste elluviimiseks hästi ette valmistatud.
Valitsus otsustas eile 22. novembril 2023 sulgeda ka Kuusamo, Vartiuse ja Salla piiripunktid. Otsus jõustub ööl vastu reedet ja kehtib 23. detsembrini.
Jätkame olukorra tähelepanelikku jälgimist ning vajadusel teeme edasisi lahendusi.
Tegutseme nii, nagu Soome on alati toiminud: edendades eelkõige Soome ja soomlaste turvalisust ja heaolu. Meie tegevus ei ole suunatud kellegi vastu, vaid meie enda territoriaalse terviklikkuse tugevdamisele.
Lugupeetud juhataja,
soomlaste turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek on valitsuse prioriteet. Soome julgeolekukeskkond on Venemaa poolt 24. veebruaril 2022 alanud ebaseadusliku agressioonisõja tõttu läbi teinud olulise muutuse.
Selles raamistikus tuleb uurida idapiiri relvaks muudetud piiriületust ja selle haldamist. Riiklik vastus peab olema selge ja tugev. Soomet ei saa mõjutada, Soomet ei saa destabiliseerida.
Venemaa on aastaid püüdnud tekitada lahkarvamusi, õõnestada ühtsust Euroopas ning nõrgestada Lääne allianssi ja rahvusvahelist, reeglitepõhist tegevust. ELi piiril toimuv on selles näidendis üks episood, üks vaatus.
Relvaks muudetud piiriületus on tüüpiline mõjutamisvahend. Selle eesmärk võib olla Soome ühiskonna destabiliseerimine, tekitades ebakindlust ja tekitades ühiskonnas lõhesid.
Samas püüab Venemaa meelde tuletada, et Soome kui relvaks muudetud migratsiooni sihtriik on Venemaa tegevusest sõltuv ja haavatav.
Üldisem püüdlus on nõrgestada Lääne toetust Ukrainale, juhtides tähelepanu kõrvale Venemaa käimasolevalt sõjalt Ukrainas.
Lugupeetud juhataja,
Terviklikus vaates on pingelise julgeolekuolukorra juures peetud praegu tehtud otsuseid ja idapiiril nähtud tegevusi põhjendatuks ja proportsionaalseks.
Tehtud otsused on vajalikud ja nende vajalikkust vaadatakse pidevalt üle. Vajadusel ollakse valmis otsused tühistama, kui korrarikkumine lõppeb ning avalik kord ja riigi julgeolek on tagatud.
Piiravad otsused mõjutavad tavainimesi ja nende igapäevaelu. Seetõttu valis valitsus kohe alguses sellised julged meetmed – nähtusele tuleb lõpp teha.
Kõrgeim poliitiline juhtkond, julgeolekuasutused ja neid toetavad tegijad jälgivad olukorda vankumatult. Soome tugineb Euroopa mehhanismidele. Soome on hoidnud olukorraga kursis ka rahvusvahelisi kaitsealaseid partnereid. Rahvusvaheliste partnerite sõnum ja toetus on olnud kindel.
Oleme olukorrast Venemaale edastanud niivõrd, kuivõrd see on olnud võimalik, diplomaatiliste kanalite kaudu ja tavapärase piirisuhtlusena. Venemaa on olukorra põhjustanud ja võib selle ka lõpetada.
Soome otsustamine selles küsimuses on avatud, võimud suhtlevad avalikult ning meedia on muu hulgas saanud vaba juurdepääsu piiripunktidele.
Samuti on valitsus ja võimud valmistunud olukorra raskemaks muutumiseks. Vajadusel kasutatakse seadusega lubatud vahendeid täies mahus. Samas hoolitseme õiguskaitse ja eriti haavatavas olukorras olevate inimeste eest.
Piirivalveseaduse kohaselt hoolitsetakse ka selle eest, et Soomes oleks võimalik taotleda rahvusvahelist kaitset.
Lugupeetud juhataja,
Ilma riikliku julgeoleku ja selle säilitamiseta pole meil mingit võimalust inimõigusi tagada.
Oluline on arutada olukorda ja otsuseid kõikidest vaatenurkadest. Kuid me ei tohi triivida olukorda, kus välise surve ja psühholoogilise mõju tulemusena nähakse rahvuslikku julgeolekut ja inimõigusi mustvalgel vastandina ning diskussioon muutub teravaks sisemiseks vastasseisuks. Sellest võidaks ainult ja ainult Venemaa, mitte piirile tulijad ja mitte meie, soomlased ja Soomes elavad inimesed.
Venemaa narratiiv ütleb, et piiri sulgemine on „Vene-vastane poliitika”, mille eesmärk on Soome ja Venemaa vahel elavate inimeste igapäevaelu raskemaks muuta.
Nii see ei ole. Iga otsuse eesmärk on, et olukord piiril võimalikult kiiresti normaliseeruks. See on ka Venemaa huvides.
Soomes oleme valmistunud selleks, et NATO liikmena võidakse meie pihta suunata erinevat laadi pahatahtlikkust, me ei imesta. Meil on sitkust, et olukord võib kesta pikalt.
Selles riigi julgeoleku seisukohalt olulises küsimuses on meil ka ühtne parlament. Tänan opositsioonierakondi toetuse eest, mida olete valitsuse otsustele ja meie võimudele andnud.
Seepärast tahan veel kord korrata: Soomet ei saa mõjutada, Soomet ei saa destabiliseerida.
