Lastekaitses töötav ema karistas oma lapsi kodus füüsiliselt. Samas õpetas ta migrantidele, et Soomes ei tohi laste kallal karistamiseks vägivalda kasutada.

Juhtumid olid aastatel 2018–2020 Espoos. Kuritegude sihtmärgiks olid tegude toimepanemise ajal 14-16-aastane ja 6-7-aastane laps. Prokuröri sõnul lõi ema oma vanemat last vastu käsi, selga ja pead ning lõi teda ühe korra raamatuga pähe. Ema võttis nooremal lapsel kõrvast kinni ja näpistas seda, vahendab MTV.

Prokuröri sõnul oli mõlemale lapsele neid tegusid korduvalt tehtud.

Kohtus eitas ema tegusid.

Vanem laps rääkis kohtus, et kui ema vihastas, lõi ta teda lahtise peopesaga vastu keha, näiteks näkku. Vaidlusi tekitas näiteks see, kui laps narris oma väiksemat õde või rääkis oma isast.

Teismelise sõnul võis ema pärast tüli oma käitumist kahetseda, kuid ta ei tunnistanud kunagi vägivalda. Nooruk arvas, et ema pole nõus mõistma, et isegi laksu andmine on vägivald.

Teismeline rääkis kohtus, et kolis lõpuks isa juurde, sest miski muu ei aidanud. Ta oli enne ärakolimist ema käitumisest rääkinud isale ja kooliarstile.

Kui isa oma lapse emalt selle kohta küsis, tunnistas too, et peks oli „kõige rohkem õrn laks”.

Isa esitas oma lapse kohta lastekaitseteate 2018. aastal, kui nägi lapselt saadud sõnumeid, milles ema ärgitas last ennast tapma. Samuti rääkis ema lapsega täiesti kohatult.

Teismeline rääkis kohtus, et ema ärgitas teda oma matuseid planeerima. Ema sõnul on see Jaapani tava, mille eesmärk oli enesetappude ennetamine.

Isa sõnul tekitasid halvad suhted emaga ja ema käitumine lapses depressiooni ja ärevust ning mõjusid talle vaimselt halvasti. 2020. aastal andis isa asja lõpuks politseisse.

Ema rääkis kohtus, et kui politsei temaga ühendust võttis, arvas ta, et tema teismeline on haigem ja ebastabiilsem kui ta oli ette kujutanud. Ema sõnul oli laps tähelepanu otsiv ja kalkuleeriv.

Kohus märkis, et ema rääkis kohtus oma teismelisest ja tema tulevikuplaanidest üsna tõrjuvalt ja pilkavalt.

Süüdistamine on vahend, mille abil vanem mõjutab last. Laps kujutab ette, et on süüdi vanemale alluvas käitumises, mille puhul lapse kogetav vihatunne pöördub tema vastu ning võib tekitada lapses depressiooni ja enesetapumõtteid, märkis kohus otsuses.

Kohus ei pidanud tõenäoliseks, et nooruk oma ema kohta tõtt ei rääkinud. Kohtu hinnangul ei ilmnenud istungil ühtegi motiivi ega muud mõistlikku põhjust, miks laps oleks valetanud oma ema poolt kasutatud vägivalla kohta.

Vastupidi, kohtus toimunud istungil oli kannatanu kurb ja kahetses perekondliku kontakti kaotust, teatas kohus.

Lääne-Uusimaa kohus karistas 46-aastast ema kahe lapse väärkohtlemise eest rahalise karistusega 80 päevamäära ulatuses. Naise sissetuleku põhjal peab ta tasuma rahatrahvi 2320 eurot.

Kohus mõistis naiselt vanemale lapsele 500 eurot ja nooremale lapsele 200 eurot kahjutasu.