Vaasas Vähäsäkyrös juuksurisalongi pidav Susanna Kallio tunneb muret klientide juuste seisukorra halvenemise pärast.

Juuksed ei ole enam elastsed ja läikivad. Nad on jäigad ja see põhjustab mitmesugustes keemilistes töötlustes palju probleeme, ütleb ta.

Kallio arvab, et muutus on tingitud tarbevee kvaliteedist, vahendab Yle.

Muutust on näha eelkõige aastaid käinud klientide juustes. See on suur probleem, mis on viimase paari aasta jooksul süvenenud, räägib juuksur.

Vähänkyrö vees on olnud lõhna- ja maitseprobleeme, kuid Kallio sõnul põhjustavad probleeme metallid ja muud jääkained, mis veest juustesse kogunevad.

Salonge esindava organisatsiooni Suomen Hiusyrittäjät esimees Sini Silfvenius-Bart ütleb, et valdkonnas käib arutelu vee raua- ja mineraalainete sisalduse ning jääkainete juustest eemaldamise üle.

Kokkola ülikooli Chydeniuse keskuse rakenduskeemia professori Ulla Lassi sõnul on Soomes tarbevesi üldiselt hea kvaliteediga.

Samuti ei põhjusta vesi ise juuste halba olukorda.

Samas võib kraanivesi sisaldada väikeses koguses lisandeid. Need võivad toimida katalüsaatoritena, st tugevdada reaktsiooni, kui need kombineeritakse juuksehoolduses kasutatavate kemikaalidega.

Kui majapidamisvees katalüüsib väike kogus rauda ja juuste töötlemiseks kasutatakse erinevaid kemikaale, võivad koosmõjud olla sellised, mis juuksurisalongides on vägagi tuntavad, nendib Lassi.

Suurtes kogustes võib raud juukseid soovimatult värvida.

Organisatsiooni Suomen Hiusyrittäjät esimees Sini Silfvenius-Bart ütleb, et näiteks juukseid triibutades võib pleegitussegu fooliumi all kuumaks minna.

See on nagu keemise reaktsioon, ütleb Silfvenius-Bart.

Ka Susanna Kallio jaoks on see tuttav. Juuksed hakkavad keema, võivad murduda ja isegi suitseda. Halvimal juhul ootab ees keemiline operatsioon.

Kallio tegi kunagi ise triibud. Triibuline foolium läks kuumaks, juuksekarv läks katki ja tulemuseks oli siilisoeng.

Teisel juhul muutsid kliendi juuksed värvi.

Olime teinud kena plaatina heleda värvi. Klient ostis värvi säilitavaid hooldusvahendeid. Pärast kolme nädalat ja kuut pesu olid juuksed kollakasoranžid.

Praegu teevad nii Kallio kui ka Silfvenius-Bart probleemide kõrvaldamiseks metallipesusid, et värv või valgendus paremini nakkuks.

Samuti ei mõjuta professor Ulla Lassi sõnul vee karedus ehk lubja sisaldus juukseid iseenesest, kuid see võib mõjuda kemikaalidega kombineerituna.

Vees on erinevas koguses soola, lupja või magneesiumi. Soola kombineerimisel väävlit sisaldavate kemikaalidega töödeldes tekib sulfaatsool, mis mõjutab juuste käitumist.

Lassi sõnul nõrgendab kõrge soolasisaldus pikemas perspektiivis juuste kvaliteeti.

Uuringute kohaselt eemaldab basseinis kasutatav kloor rasva, mis tähendab, et see kinnitub juustes keratiini külge. Nii see kuivab ja muudab juuksed pikemas perspektiivis rabedaks.

Koduvesi võib sisaldada ka kloriide, kui tarbevee tootmiseks on kasutatud pinnavett. Koos pesuvahenditega võib kloor juukseid kõvastada ja kuivatada ning koos rauaga mõjutada juuste tooni.

Lassi soovitab jälgida juuste kvaliteeti ja vahetada hooldusvahendeid, et juuksed vähem kuivaksid.

Vähästäkyrös on olnud teateid tarbevee lõhna ja maitse kohta ning seetõttu tegi Vaasan Vesi sügisel veevärgi läbipesu. Midagi ebatavalist ega tervisele ohtlikku veeproovidest ei leitud.

Võrgujuhi Jari Jantuneni sõnul võivad aga piirkonna rauaväärtused olla kohati kõrged, sest eelkõige Vaasa kesklinnas on alles näiteks vanu malmtorusid.

Soome keskkonnainstituudi juhtiveksperdi Vuokko Lauka sõnul on Soome veevarustus- ja kanalisatsioonivõrk halvas seisukorras. Remondivõlga on palju ja maa sees on torusid, mis on isegi sada aastat vanad.

Soome Veevärgi Liidu tegevjuhi Riku Vahala sõnul on võrk keskmises seisukorras, kuid renoveerida tuleks praegusest mahust vähemalt kaks korda enam.

Otsest seost vanade torude ja teatud ainete sisalduse vahel Vahala sõnul ei ole.

Muidugi on mõningane kvaliteedipuudus ka sellest, et kasutusel on vanad malmtorud, milles hakkab tekkima rauasade.