Venemaa võimud suruvad inimesi Soome poolele ja Soome on sulgenud peaaegu kõik piiripunktid. Venemaa ja Nõukogude Liit on Soome idapiiril varemgi vingerpussi mänginud, kuid viimase aja sündmused on siiski erandlikud, ütleb sõjaajaloo dotsent Lasse Laaksonen.

Inimesi kasutatakse relvana ja toimetatakse süstemaatiliselt piirile. See süsteemsus on siin oluline, ütleb Laaksonen.

Varem, kui need rahva liikumised on toimunud üle idapiiri, on need olnud seotud mingi kriisiga. Pagulasi on liikunud mõlemas suunas, näiteks kodusõja ja Tartu rahu vahelisel perioodil, mil riikide vahel polnud rahulepingut. See on olnud väga spontaanne.

Laaksoneni sõnul võib inimeste Soome poolele surumist võrrelda õhuruumi rikkumistega, mida tehakse samuti selgelt tahtlikult. Praegu nähtud teod on aga kraadi võrra ohtlikumad.

Jah, see on selgelt ohtlikum just seetõttu, et seda kasutatakse survevahendina, ütleb Laaksonen.

Ta toob välja, et sellised mõjutamiskatsed on võimalikud tänu infoedastuse arengule. Venemaa teab, et migratsioon on konflikte tekitav teema ja just seetõttu võib see sisemist segadust tekitada.

Viskame proovipalli õhku ja vaatame, mis juhtub. Venemaal on lihtne tegutseda, sest tal pole siin praktiliselt midagi kaotada, resümeerib Laaksonen.

Kaitsevägi on osutanud piirivalveametnikele ametlikku abi, ehitades näiteks piiri äärde tõkkeid. Laaksoneni sõnul pole sõjaväelasi piiril sõdadest saadik nõnda nähtud, valmistumas Vene poolelt ähvardavaks ohuks.

„Jah, me oleme teinud ettevalmistusi siis, kui maailmas on olnud kriise, aga nii sirgjoonelist tegutsemist pole olnud,” ütleb Laaksonen.

Ta juhib tähelepanu, et käimasolevasse operatsiooni on kaasatud Venemaa luureteenistus FSB. See muudab Venemaa tegevuse Soome seisukohalt eriti kahtlaseks.

Minu arvates on naiivne ette kujutada, et olukorra jätkudes ei imbu aja jooksul sisse sõdureid ega kahtlasi isikuid.

Raja-Jooseppi piiripunkti kaudu hakkas 2015. aastal Soome ootamatult tulema sadu varjupaigataotlejaid. Tollal poleks seaduse järgi piiripunktide sulgemine samamoodi isegi võimalik olnud, kuid Laaksoneni sõnul julgetakse NATO liikmelisusega ka seadusesätteid julgemalt tõlgendada.

Nüüd, kui NATO liikmelisus on tagaplaanil ja me ei ole enam selles olukorras üksi, on meil võimalik kasutada valjemat häält. Vaatamata kogu arutelule on riiklik konsensus väga kindel. See teeb ka poliitikutel nii tugevad otsused lihtsamaks, ütleb Laaksonen.

Sõjaajaloo dotsent on ise Soome valitsuse tegevusega rahul.

Minu arvates on valitsus väga järjekindlalt samm-sammult lahendusi leidnud. Ühelt poolt rangelt, teisalt aga kannatlikkusega, ütleb Laaksonen.

Kui seda tüüpi mõjutamisele reageerides kasutatakse pehmeid vahendeid, siis on see Venemaa silmis nõrkuse märk. See viib kindlasti selleni, et järgmine survevahend on palju drastilisem.