Venemaa jätkab varjupaigataotlejate surumist piirile ja Soome kaalub veelgi karmimaid piiranguid.
Olukord on väga sarnane rändekriisiga, mille Valgevene põhjustas 2021. aastal Poolas, Lätis ja Leedus, suunates illegaalseid pagulasi riikide piiridele. Piiridele lubati tuhandeid põgenikke ning riigid reageerisid olukorrale eriolukorra väljakuulutamise, piiride sulgemise ja tarade ehitamisega, vahendab Ilta-Sanomat.
Soomes on piirile saabujate arv siiski tunduvalt väiksem kui eelnimetatud riikides. Nähtuse üldjooned on endiselt väga sarnased, ütleb Välispoliitika Instituudi teadur Henri Vanhanen.
Inimesi suunatakse süstemaatiliselt piiridele eesmärgiga taotleda varjupaika. Nii soovitakse survestada riigi vastuvõtuvõimet ja -standardeid ning nende suhet rahvusvaheliste lepingute ja inimõigustega, ütleb Vanhanen.
Asjaoludel on samuti mõju. Talv läheneb ja kui tekivad olukorrad, kus inimesed kahe riigi piiride vahele jäävad, võib see halvemal juhul muutuda humanitaarprobleemiks. Nii et seal on samad elemendid.
Poola, Läti ja Leedu on pälvinud inimõigusorganisatsioonidelt tugevat kriitikat selle eest, kuidas piiriületajaid on tagasi saadetud ja piiridele kinni jäänud inimestele pole pakutud humanitaarabi.
Näiteks on Human Rights Watch (HRW) teatanud, et Poola saatis ebaseaduslikult ja mõnikord vägivaldselt varjupaigataotlejaid tagasi Valgevenesse. Inimõigusorganisatsiooni teatel on tagasi saadetud varjupaigataotlejad sageli silmitsi vägivalla ja vägistamisega Valgevene piirivalve ja teiste võimude poolt.
Soomes pole vähemalt seni olnud olukorda, kus oleks nähtud väga tõsiseid kontakte piirivalveasutuste ja varjupaigataotlejate vahel, märgib Vanhanen.
Teisalt näeb Vanhanen Soome piiriolukorda väljakutseid esitavana, sest piir on pikk ja raskesti kontrollitav.
Poolas aitas piirikriis kaasa riikliku julgeoleku muutumisele oktoobrikuu parlamendivalimistel oluliseks valimisteemaks.
Kas Venemaa võib püüda oma piirioperatsioonidega mõjutada Soome eelseisvaid presidendivalimisi?
Võib olla, aga ma ei usu, et see on Venemaa peamine eesmärk. Kuid loomulikult sunnib see presidendikandidaate esitama oma seisukohti selles küsimuses ja selles osas, kuidas nad selles olukorras käituksid, märgib Vanhanen.
Vanhaneni sõnul peaks tulevane president olema valmis selleks, et Venemaa võib talle kohe alguses mingisuguse „proovipalli” seada.
Kui (president) Sauli Niinistö valiti, olid ajad teised. Siis muidugi istusime maha ja rääkisime, aga nüüd enam sama suhtlust pole. Venemaa on ohtlikum ja valmis Soomele otse väljakutse esitama, sõnab ta.
Pean väga võimalikuks, et Venemaa tahab Soome tulevast presidenti kohe alguses proovile panna. Et näha, mis tegelane ta on ja kuidas ta suudab lahendada mingisuguse kriisi, mille Venemaa võib tekitada, märgib ta.
Vanhaneni sõnul võib see kriis olla miski kõike seni nähtud meetodite ja uute tegude vahel. Ta näeb, et praegune piiriolukord on Venemaa jaoks üks võimalus Soomele väljakutse esitada ning sarnased tegevused sagenevad.
See on uus reaalsus Venemaaga ja see on sama reaalsus, millesse tulevane president satub, lisab ta.
Vanhaneni sõnul on üheks peamiseks väljakutseks see, et varjupaigataotlejate õiguste lepingud on koostatud ajal, mil praegu nähtud kuritarvitamise ohtu polnud veel teadvustatud. Ta näeb olukorda idapiiril õppetunnina, mis paratamatult muudab Soome valmisolekuplaani ja suhtumist idapiiri veelgi.
Möödunud suvel vaadati üle Soome piirivalveseadus, et Soome on vajadusel valmis oma piiripunktid sulgema ja koondama näiteks varjupaigataotlused vaid ühte kohta.
Seadusemuudatusele eelnes praegusega sarnane olukord, kus aastatel 2015–2016 hakkas Raja-Joosepi kaudu Soome voolama suur hulk varjupaigataotlejaid. Toona saabus vähem kui poole aastaga idapiiri kaudu Soome üle 1750 varjupaigataotleja.
Nüüd, kui nähtus kordub, on see ehk tõenäolisem ka tulevikus. Soome ei peaks probleemiga asjaga üksi, vaid otsima lahendust ja toetust EL tasandil.
