Viimaste uuringute kohaselt levib koroonaviirus peamiselt õhu kaudu.

Arst ja teadur Lotta Oksanen on teemat uurinud ja kogunud selle kohta ulatuslikku uurimismaterjali. Ta kaitses sellel teemal teadustööd oktoobri lõpus Helsingi ülikoolis.

Koroona pandeemia alguses arvati, et koroonaviirus levib peamiselt kontakti teel, kuigi juba oli viiteid sellele, et viirus võib levida ka õhu kaudu, vahendab Iltalehti.

Seega pole viiruse levimiseks vaja piisku, vaid viirus võib hõljuda õhus täiesti nähtamatute väikeste osakestena.

Pandeemia ajal saadi rohkem kinnitusi õhu kaudu levimise kohta.

Koroonaviiruse õhu kaudu leviku kinnitamine on info, mis on oluline just praegu, kui koroonaviirust on taas liikvel palju.

Praegu on suure rahvahulga sees tõenäoliselt haigestunud inimesi, nendib Oksanen.

Viirust võivad edasi kanda ka täiesti asümptomaatilised inimesed, kelle hingamisteedes võib vaatamata sümptomite puudumisele olla palju viirust.

Kui inimene on nakatunud koroonaviirusega, paljuneb viirus hingamisteedes kiiresti.

Hingamisteedest hõljub viirus nakatunud inimeselt õhku. Viirus hõljub ja levib õhus koos osakestega ehk aerosoolina.

Nüüdseks on teada, et viiruse levik ei toimu ainult siis, kui inimene köhib või aevastab.

Palju viirust võib õhku paiskuda ka siis, kui inimene laulab, naerab, räägib, sosistab või lihtsalt seisab ja hingab.

Mida rohkem viirust nakkusega kokku puutunud inimese hingamisteedesse satub, seda tõenäolisemalt saab ta sümptomaatilise haiguse. Viirus on kõige nakkavam viirusekandja läheduses.

Oksaneni sõnul saab aerosooli hõljumisest ja levimisest aru sigaretisuitsule mõeldes. Suits on suitsetaja suu ees paksem, kaugemal on suits vaevumärgatav.

Kuigi aerosool nagu nähtamatu suits võib tõhusalt levida, võib see mõjutada viiruse hulka õhus.

Rahvarohkes ruumis õhus leiduvate viiruste hulga vähendamiseks on palju võimalusi.

Saate avada akna, kasutada puhastavaid õhupuhastajaid ja parandada ventilatsiooni. Avalikes kohtades peab mehaaniline kliimaseade olema piisavalt võimas, sõnab Oksanen.

Oksaneni sõnul vähendab maskide kasutamine oluliselt kokkupuudet koroonaviirustega.

Kirurgiline mask vähendab viiruste hulka õhus umbes 20–75 protsenti, tihedalt näole asetatud FFP2 respiraator umbes 94 protsenti ja FFP3 respiraator umbes 99 protsenti.

Ekraanid, kardinad või rulood ei takista aerosoolide levikut siseruumides.

Selle intervjuu andis Oksanen telefoni teel Turu arstide päeval, kus rääkis, et on üks väheseid, kes kannab näomaski.

Oksanen ei soovi maski kohustusliku nõude kehtestamist, kuid loodab, et inimesed mõistavad, kui kergesti saavad nad soovi korral nakatumist oma valikutega mõjutada.

Igaüks saab anda oma hinnangu selle kohta, mis on mõistlik, märgib ta.

Ma ise elan muidu täitsa normaalselt, aga ühistranspordis ja üritustel, kus on palju rahvast, kannan maski, räägib Oksanen.

Oksanen soovitab nüüd riskirühmade ja eakate inimestega kohtudes kanda maski. Nii saaks ikka kohtuda, kuigi haigus on liikvel.

Näiteks pikkadel rongisõitudel soovitab Oksanen kasutada maski, eriti kui rongivagun on rahvast täis.

Oksanen peab väga oluliseks, et haiglad ja tervisekeskused võtaksid nüüd õhu kaudu levivate nakkuste riski tõsiselt.

Just haiglates ja sotsiaalhoolekandekeskustes käivad nüüd riskirühma kuuluvad inimesed ja eakad. Personali ja patsientide kaitsmine on hädavajalik, sõnab ta.

Oksanen tuletab meelde, et hooajalised koroonavaktsiinid vähendavad nii haigestumise kui ka haiguse leviku riski.

Koroonahaiguse levikut hoiab ära ka haigena kodus püsimine ja põdemine. Kui haigena või pooleldi tervena peab inimeste seas liikuma, oleks hea kasutada teiste kaitsmiseks maski.

Kui kodus on koroonahaige inimene, soovitab Oksanen ta võimalusel isoleerida ehk haige peaks kasutama oma tuba ja oma tualetti.

Maski tuleks kasutada väljaspool kodu kuni 10 päeva pärast haigusnähtude ilmnemist, et nakatuvus oleks suure kindlusega möödas, ütleb Oksanen.