Naftaekspordi kasv on suurendanud raha sissevoolu, näitavad andmed. Venemaa jooksevkonto ülejääk on järsult kasvanud, toetades rahvusvaluutat, kuna energiaeksport taastus hoolimata lääneriikide sanktsioonide survest, teatas riigi keskpank teisipäeval.

Jooksevkonto, mis mõõdab kaubanduse, investeeringute ja väljaminevate vahendite vastu suunatud ülekannete vahet, ulatus aasta esimese kümne kuuga 53,8 miljardi dollarini, näitasid regulaatori andmed, vahendab Bloomberg.

Jooksevkonto ülejääk ületas oktoobris teist kuud järjest 11 miljardit dollarit pärast selle aasta kõrgeima taseme saavutamist septembris. Keskpank tõstis oma jooksevkonto prognoosi terve aasta kohta 45 miljardilt dollarilt 60 miljardile dollarile naftahindade hüppelise tõusu taustal.

Moskva tulud nafta- ja gaasimüügist tõusid pooleteise aasta kõrgeimale tasemele, ulatudes eelmisel kuul 17,7 miljardi dollarini, vaatamata suure puudujäägi prognoosidele.

„Värsked andmed näitavad, et Venemaa saab jätkuvalt kasu suurest toormeekspordi tulust. Eeldame, et Venemaa teeb 2023. aasta ülejäänud kahe kuu jooksul jooksevkonto ülejäägi veel 20 miljardit dollarit, mis viib üldise välistasakaalu ligikaudu 75 miljardi dollariga plussi,” prognoosis Bloombergi Venemaa majandusanalüütik Alex Isakov.

„Kasvav eksporditulu aitas peatada rubla kursi languse, kuid lähikuudel võidakse Venemaa valuutat proovile panna, kuna valitsus taastab jaanuarist oma valuutareservid,” lisas ta.

See juhtus pärast seda, kui Moskva suunas suurema osa oma kaubavoogudest ida poole pärast seda, kui Lääne sanktsioonid häirisid suures osas Euroopa turgude tarneahelaid.

Venemaa võimud kehtestasid taas mõned kapitalikontrollid, mille kohaselt peavad eksportijad, sealhulgas suured naftatootjad, vahetama oma väliskaubandusest saadud tulu rubladeks, et tagada välisvaluuta sissevool.

Meede aitas toetada rubla, mis tõusis oktoobris USA dollari suhtes umbes 5 protsenti. Valuuta jätkas sel nädalal tugevnemist kursiga alla 89 rubla dollari vastu esimest korda pärast juuli lõppu.