Saksa opositsiooni parlamendifraktsiooni juhataja asetäitja maalib Bundeswehri varustusest murettekitava pildi. Ukrainale antud laskemoona kompenseeritakse liiga aeglaselt. Armee pole kaugeltki kaitsevalmis ega isegi võitlusvõimeline. Erakonna CDU poliitik Wadephul Wadephul kutsub üles rohkem pühenduma sõjalisele pöördepunktile.
Wadephul on kutsunud üles oluliselt kiirendama Bundeswehri varustamist ja Ukrainale üle antud sõjalise materjali taastamist. Laskemoona tarnimine Ukrainasse on „nüüd muutunud Bundeswehri jaoks suureks defitsiidiks”, ütles välis- ja kaitsepoliitika asjatundja. „Otsustavad üksused suudavad lahingus vastu pidada maksimaalselt kaks päeva. Ja see on üldiselt katastroofiline olukord,” ütles Wadephul.
„Sõjalisest võimekusest rääkides tuleb eeldada, et Bundeswehr on valmis riiki kaitsma, seetõttu oleks pidanud tagama, et nii halba olukorda ei juhtuks. Kuid kahjuks on olukord vastupidine,” märkis Wadephul.
Bundeswehri arendamine kaitsevõimeliseks väeks edeneb aeglaselt, kritiseeris Wadephul. „See jäi alguses soiku ja olukord on nüüd muidugi Boris Pistoriuse vastutusel. Ma näen suuri sõnu, kuid vähe reaalseid tegusid, mis aitavad kaasa sõjalisele võimekusele, mille eest kaitseminister ise on lubanud hea seista,” ütles ta ja nentis: „Bundeswehri jaoks pöördepunkti praegu ei toimu.”
Tellimusi on sisse antud, kuid Bundeswehr pole siiani peaaegu midagi saanud. „Isegi asenduste ostmisel jääb Bundeswehr tegelikult kahjumisse. Ükskõik kui õiged on panused Ukrainale materjali ja laskemoona osas, on praeguses julgeolekupoliitilises olukorras lubamatu, et relvastust ei asendata.” Venemaa agressioonisõjaga Ukraina vastu sai selgeks: „Me vajame mitu korda rohkem kui meil oli.”
Wadephul rõhutas sõjalist abi Ukrainale. „Ta võitleb meie Euroopa vabaduse eest ja see on õige ja vajalik. Puudu on see, et me nüüd keerame lülitit ja alustame pöördepunkti.” Ta näeb Bundeswehri, mis jätkab põhioperatsioone nagu see on olnud 20 aastat ja millel on rahvusvahelistele operatsioonidele spetsialiseerunud „Afganistani armee” struktuurid. „Ma näen Bundeswehri, mis viib oma hankeprotsesse endiselt läbi täpselt sama hoolikalt, ettevaatlikult ja mõnikord – ma arvan – hirmunult nagu viimase 20 aasta jooksul,” ütles ta.
Ühtlasi avaldas Wadephul kahtlust, kas Saksamaa suudab NATO-le kahe aastaga, nagu lubatud, anda täielikult lahinguvalmis nn diviisi 2025. Ta ütles: „See on jällegi diviis – nagu ka varasemate registreerimiste puhul NATO-s –, mis korjatakse üles ja ehitatakse kokku kogu Bundeswehri piirkonnast. Seda ei varustata relvasüsteemidega, mis meil on Bundeswehri jaoks. Me vajame seda 20ndate aastate keskel. Ja ennekõike on see personali ja laskemoonavarude osas alavarustatud.”
Wadephul leiab, et kohustusliku ajateenistuse kehtestamine Bundeswehris, katastroofitõrje ja hädaabiteenistused on hädavajalikud. „Ilma vajaliku personalita ei suuda me tagada tõhusat riigikaitset,” ütles ta. Arutelu peab nüüd muutuma konkreetseks ja ühtlasi selgitama, kuidas teenust atraktiivseks muuta. „See peab end ära tasuma pensionile jäädes ja avalike rajatiste kasutamisel.”
Kohustuslik ajateenistus peatati Saksamaal 2011. aasta juulis pärast 55 aastat tollase kaitseministri Karl-Theodor zu Guttenbergi juhtimisel, mis praktikas tähendas sõjaväe- ja tsiviilteenistuse kaotamist. Viimasel ajal on üha enam tekkinud kahtlusi, kas Bundeswehr suudab saavutada püstitatud eesmärgi, milleks on 2031. aastaks 203 000 mundrimeest ja -naist, vahendab n-tv.de.
