EL-i kaitseministrid kogunevad teisipäeval Brüsselis, kuid osa bloki lubadustest toetada Ukrainat relvade ja sularahaga on raskustes.
Diplomaadid on üha enam mures, et luhtumas on bloki eesmärk saata Ukrainasse aasta jooksul miljon mürsku, et aidata Venemaa-vastases sõjas, samas kui pingelises poliitilises debatis on takerdunud ka uued rahalised eraldised, vahendab Politico.
Üks kõrge EL-i ametnik ütles reedel, et alates 9. veebruarist on saadetud 300 000 mürsku riiklikest varudest Ukrainasse mürskude saatmise programmi raames. See ei ole kaugeltki ligilähedane aasta alguses lubatud miljoni mürsuga.
„Märtsi keskpaigaks on eesmärgini väga raske jõuda,” ütles üks anonüümseks jääda soovinud diplomaat.
Kaitsetööstuse juhid osutavad töötajate nappusele ja probleemidele piisavate lõhkeainevarude hankimisel, kuna probleemid on seotud töövõtjatega, kui nad soovivad tootmist kiirendada.
„Eesmärk ei ole surnud,” rõhutas EL-i ametnik, lisades, et numbrid on „vahepealsed”, kuna teise ühishankeprogrammi raames saadetakse veel tuhandeid mürske.
„See on üldiselt probleem tööstuse võimsusega,” lisas ametnik.
Eraldi on vaidluste tõttu kinni katse eraldada ELi Euroopa rahutagamisrahastust (EPF) nelja aasta jooksul uus Ukraina abipakett väärtusega 20 miljardit eurot. Veelgi enam, Ungari blokeerib endiselt 500 miljoni euro suurust makset olemasolevate EPF-i fondide raames kohalikule pangale kehtestatud sanktsioonide tõttu.
Kuigi üldiselt on EL selgelt välja öelnud et seisab Ukraina taga, on liikmesriigid eriarvamusel selles, kuidas pakkuda täiendavat rahastamist ja kas hüvitada riikidele nende relvatarnete eest ühekordselt või igal aastal osade kaupa.
„Me ei ole sellest numbrist viimasel ajal rääkinud,” ütles diplomaat 20 miljardi euro kohta ja lisas, et enne rahastuse eraldamist tuleb enne fondi toimimise üle otsustada. „Seda ei tehta järgmisel teisipäeval.”
Oktoobri lõpus toimunud EL-i liidrite kohtumisel oli Saksamaa kantsler Olaf Scholz ettevaatlik suuremate rahaliste vahendite eraldamise suhtes.
„Paljud riigid annavad väga kõrgel tasemel kahepoolset abi – kõige rohkem Saksamaa ja ta teeb seda ka edaspidi,” ütles Scholz Ukraina toetamise kohta. „Sellele peaksime praegu keskenduma.”
