Mõned meist on niinimetatud koroona superlevitajad. Kui superlevitaja näiteks köhib, võib ta vabastada suure hulga viirusi ja teha suure hulga inimesi haigeks.

Koroonaviirus levib peamiselt õhu kaudu piiskade ja aerosoolidena, vahendab Iltalehti.

„Teada on, et nakatumise algfaasis on viiruste hulk hingamisteedes sageli kõige kõrgem, kui neid võib hingamisõhku sattuda palju,” ütleb Tampere rakenduskõrgkooli füüsikaõppejõud Sampo Saari.

Saari on seotud umbes saja teadlase multidistsiplinaarse projektiga, mille eesmärk on koguda infot eelkõige õhus levivate haiguste levikuteede kohta.

Üks eesmärk on saada teada superlevitajate omadustest. Veel pole teada, miks mõned levitavad viirust rohkem kui teised.

Saari sõnul sõltuvad nn supernakatamise olukorrad ka haiguse staadiumist, inimtegevusest ja keskkonnatingimustest.

Erinevused isendite vahel võivad viiruste arvukuses olla suured. Viiruste vabanemist mõjutab suuresti nakataja enda tegevus.

See tähendab, et näiteks köhides, restoranis valjult rääkides ja kõvasti lauldes paiskub õhku kõige rohkem viiruseid sisaldavaid aerosooliosakesi. Ainult hingamine tekitab uuringu kohaselt väikseima koguse aerosoole.

Kasutatava heli intensiivsus on otseses korrelatsioonis eralduvate aerosooliosakestega, ütleb Saari.

Haigusökoloog Tuomas Aivelo sõnul on praeguses koroonaviiruse olukorras senisest keerulisem kindlaks teha, kes on koroonaviiruse superlevitaja.

Sellist infot koguneb nüüd vähem, sest teaduses enam nii täpselt ei jälgita, kes on haige ja kes mitte ning millises olukorras koroona levib.

Varasemates uuringutes on leitud, et koroona levib tavaliselt kobaratena ja tõenäoliselt põhjustab väike osa inimestest suure osa edasistest nakatumistest.

Individuaalsed erinevused on suured, kuid siiani pole leitud väga selget põhjust, miks üks inimene eritab viirust rohkem kui teine, märgib Aivelo.

Samuti pole teada, kuidas haigus seda mõjutab. Kui teil on juba koroonaviirus olnud ja jääte uuesti haigeks, kas eritate viirust sama palju kui varem?

Viiruse „superlevik” nõuab Aivelo sõnul aga kahte asja: viibimist kohas, kus on palju teisi inimesi, ja palju viirust eritamiseks.

Augustis avaldas teadusväljaanne Lancet Microbe Briti uuringu, mille kohaselt olid superlevitajatel vaid kerged sümptomid. Kõige raskemate sümptomitega inimesed ei levitanud viirust nii palju.

Arvatakse, et märkimisväärne osa koroonaga nakatumistest toimub enne sümptomite ilmnemist. Asümptomaatilised inimesed on selles mõttes muidugi potentsiaalsed tõhusad levitajad, sest nad ise ei tea, et neil haigus on. Briti uuringu kohaselt vabanes enamik viirustest aga alles siis, kui inimestel tekkisid sümptomid.

Tuleb märkida, et uuringu valim oli väga kitsas.

Aivelo sõnul võib aga juhtuda, et sümptomite tähtsus nakatumiste puhul suureneb. Väga hästi võib juhtuda, et kuna sümptomitega inimesed ei pruugi end enam testida ja rangelt koju jääda, võib fookus nihkuda rohkem neile.

On teada, et koroonaviiruse variant Eris suudab inimese kaitsemehhanismidest mööda minna. Vaktsineerimine kaitseb kerge haiguse ja nakatumise eest vähesel määral ja lühiajaliselt. Kaitse raske haiguse eest on tõhus.

Eris teab selgelt, kuidas immuunkaitsest väga tõhusalt mööda hiilida, sest see põhjustab suure haiguslaine. Teisalt võimaldab praegune aastaaeg samuti haigusel levida, sest veedame taas rohkem aega siseruumides, räägib Aivelo.

Näiteks gripiviirustega võrreldes käitub koroonaviirus teisiti, toob Aivelo välja.

Gripp levib aeglaselt, epideemia algab igal aastal aeglaselt, samas kui koroonaepideemia levib selgelt kiiresti. Paremini levivad koroona variandid levivad palju kiiremini.

Sampo Saari sõnul võib efektiivne ventilatsioon vähendada nakatumisohtu, kuna see lahjendab viiruste hulka õhus.

Kui ventilatsioon on halb ja inimesed on lähestikku, on nakkusoht kõige suurem. Sellistes olukordades on maskide kasutamine esmatähtis.

Suures inimgrupis sümptomitega ringi liikumine suurendab teiste haigestumise riski, tuletab Aivelo meelde. Saate omalt poolt viiruse levikut takistada, kui te ei lähe sümptomitega rahva sekka, et viirust välja köhida. Seda saab teha igaüks, olenemata nakkavuse individuaalsetest erinevustest.