Mis juhtub, kui Venemaa toob sõdurid Soome piirile – nii vastaks NATO

Soomes küsitakse seoses piirikriisiga ka võimaluse kohta, et Vene sõdurid ilmuvad piirile. Küsimustele vastas endine kaitseväe peastaabi luureülem, praegune rahvasaadik Pekka Toveri.

Kas Venemaa võib oma sõdureid kaasates olukorda Soome idapiiril eskaleerida?

See pole kuigi tõenäoline, hindab Pekka Toveri. Ma ei suuda seda uskuda – mida nad siin teeksid? Sellise meile tõsiseks ohuks oleva väegrupi toomine sööks Ukraina reservid ära, ütleb Toveri.

Põhimõtteliselt võiks Venemaa tuua vägesid piirile, et ähvardada või provotseerida, kuid tegelikkuses puuduvad tal vajalikud sõjaväelased.

Soome lähedal asuvad garnisonid on peaaegu tühjad, sest sõdurid on viidud Ukrainasse. Norra luureteenistuse hinnangul on põhjas asuvas Koola garnisonis viiendik maaväest, mis seal varem oli. Neil oli juba väga vähe sõdureid, sõnab Toveri.

Hübriidmõju idee seisneb selles, et teisel poolel on sellele raske vastata. Hübriidohule nagu asüülitaotlejate surumine Soome piirile on raske vastust välja mõelda.

NATO-l pole selleks vahendeid, ütleb Toveri.

See ei oleks nii, kui Venemaa tooks sõdurid piirile. NATO-l on sellele lihtne vastata. NATO võiks öelda, et siis koondame ise oma sõjaväelased, ütleb Toveri.

NATO on sõjaliselt täiesti üle ja sellises olukorras oleks see vaid rõhutatud.

Juriidiliselt ei saa Soome oma piirikontrolli lahendada sõdurite piirile toomisega, osutab Toveri.

Tavaolukorras ei saa kaitseväge piirikontrolliks kasutada. See eeldaks hädaolukorra seaduse või ilmselt isegi kaitseseisukorra seaduse kasutamist. Sinna on veel pikk tee, märgib Toveri.

Kuidas siis Venemaa mõjutamiskatsed jätkuvad?

„Lihtsaim viis pagulasrelva Venemaal kasutada on jätkata põgenike surumist,” ütleb Toveri.

Kui Soome paneb piiri kinni, tasub valmistuda Valgevene ja Poola piiril nähtud stsenaariumiks, ütleb Toveri. Seal suruti varjupaigataotlejad riikidevahelisele alale ja neid ei lastud Valgevenesse tagasi.

Valgevene võimud saatsid varjupaigataotlejaid üle Poola loodusliku piiri vähem kontrollitud aladel.

Kuidas peaks Soome käituma, kui Venemaa üritaks sundida Soomet vastutama suure hulga inimeste eest?

Toveri arvates tuleks otsida üleeuroopalist lahendust, aga Soome saab ise tegutseda. Me saame muuta seadusandlust, teha sama, mida baltlased on teinud. Balti riikides on variant, et kedagi ei võeta vastu, sest neid lükatakse tahtlikult üle piiri, räägib Toveri.

Genfi pagulaste õiguslikku seisundit puudutav konventsioon jätab riigi julgeoleku osas tõlgendamisruumi, märgib Toveri. Mõned tõlgendavad seda rangemalt, mõned vähem rangelt.

Mis on Putini eesmärk?

Venemaa motiive hübriidoperatsioonil idapiiril võib vaid oletada. Presidendikandidaat Alexander Stubb arvas teisipäeval Iltalehtile antud intervjuus, et Venemaa president Vladimir Putin võib soovida Soome piiri sulgemist, et Venemaa tulevased mobiliseeritud ei pääseks Soome.

Toveri suhtub teooriasse kergete reservatsioonidega. See on võimalik, kuid mitte tingimata kõige olulisem motiiv, ütleb Toveri.

Kui mobilisatsioon toimub, keskendutakse Toveri arvates edaspidigi muukeelsele vene elanikkonnale.

See on veel küsimärk, kas tuleb mobilisatsioon või suudab Venemaa oma poolsunniviisilise värbamisega sõda jätkata, mida nad on kogu aeg teinud, ütleb Toveri.

Kommentaarid
(Külastatud 1,952 korda, 1 külastust täna)