Kuna ilm halveneb ja rindejooned on külmunud, on Ukrainal raskusi olukorra muutmiseks piisava hulga suurtükimürskude hankimisega.

President Volodõmõr Zelenski hoiatas, et pärast eelmisel kuul puhkenud lahingut Iisraeli ja Hamasi vahel on ära kukkunud olulised 155 mm laskemoona saadetised, vahendab Telegraph.

Nii Ukrainal kui Venemaal on pärast peaaegu kaks aastat kestnud duelli suurtel lahinguväljadel olnud raske säilitada mürsuvarusid.

Kuid hiljuti on Moskva Lõuna-Korea luureteenistuse andmetel saanud oma liitlaselt Põhja-Korealt alates augustist 10 eraldi saadetisega miljon mürsku.

See on aidanud säilitada Vene vägedel uusi katseid vallutada Avdijivka, rünnates seda Donetski oblasti linna järeleandmatult suurtükitulega.

Samas on Euroopa Liit möönnud, et oma üheaastast eesmärki tarnida Kiievisse miljon mürsku järgmise aasta märtsiks ei täideta.

Alates programmi käivitamisest 9. veebruaril on blokk tarninud umbes 300 000 mürsku, peamiselt riiklikest varudest.

Diplomaadid ja ministrid hakkasid ebapiisavas jõudluses süüdistama Euroopa tootmisvõimet ja suutmatust tootmist oluliselt suurendada.

Lääne luureandmete kohaselt tulistab Ukraina hinnanguliselt umbes 6000 155 mm mürsku päevas, Venemaa aga teeb 20 000 lasku päevas – sama palju toodavad Euroopa tootjad ühes kuus.

Tulistamise kogus varieerub sõltuvalt lahingute intensiivsusest ja saadaolevatest varudest.

Kaheotstarbelise täiustatud kobarlahingumoona (DPICM) vabastamine Ameerika Ühendriikide poolt leevendas mõningaid probleeme, kuna nende mürskude varud olid märkimisväärsed.

„See on aidanud leevendada hirmu suurtükiväe laskemoona puuduse ees, eriti Iisraelis võetud kohustuste valguses,” ütles strateegilise luurefirma Sibylline tegevjuht Justin Crump.

Suurtükiväe laskemoon on Ukraina üks peamisi nõudmisi, kui ta peab oma lääneliitlastega kõnelusi oma sõjategevuse toetamise üle.

Kiiev sai hiljuti Saksamaalt lubaduse osta 1,4 miljardi euro suuruse sõjalise abipaketi raames juurde 155 mm mürske.

Samal ajal kiirustab USA mürskude tootmist suurendama, et täiendada nii Ukrainas kui ka Iisraelis praegu tühjenevaid laskemoona varusid.

Selle kuu alguses kutsus USA armee parlamenti Kongressi üles kinnitama 3,1 miljardi dollari suurust rahastamist 155 mm suurtükimoona ostmiseks ja tootmise laiendamiseks.

USA armee relvade peamine ostja Doug Bush ütles, et 3,1 miljardist dollarist 155-millimeetrise suurtükimoona jaoks kulub umbes pool tööstusvõimsuse suurendamiseks ja ülejäänu moona ostmiseks.

USA kavatseb suurendada 155 mm suurtükimürskude tootmist 100 000 mürsuni kuus. Kuid eeldatavasti saavutatakse see eesmärk alles 2025. aastal.

Aeglane tempo, millega liitlased suurendavad suurtükimoona tootmist tähendab, et Ukraina ei suuda tõenäoliselt lahinguväljal tasakaalu kallutada. Eksperdid ütlevad, et tõenäoliselt suudetakse siiski positsioone hoida.

„[Ukraina] võiks kindlasti kasutada rohkem, kuid praegu on mõlemal poolel piisavalt varusid võitluse jätkamiseks, ehkki vähem, et praegustes tingimustes rindejoont liigutada,” ütles Crump.

Vastuseks Kiievi korduvatele palvetele on lääneriikide valitsused väitnud, et nende eesmärk on varustada Ukraina väed kvaliteetsemate pikamaarelvasüsteemidega.

Suurbritannia ja Prantsusmaa annetatud õhust lastava tiibraketi Storm Shadow ning USA armee taktikalise raketisüsteemi (ATACMS) kasutuselevõtt on oluliselt aidanud ületada Venemaa koguselist eelist.

Kremli suurtükiväe eelised on peaaegu 20 kuud kestnud lahingute jooksul järk-järgult vähenenud ning Vene väed on kaotanud umbes 600 suurtüki- ja raketisüsteemi.

Arvatakse, et Moskva kaotab lõunapoolse vastupealetungi põhitelgedel neli korda rohkem suurtükisüsteeme kui Kiiev.

Kuid ikkagi ei suuda Ukraina ilma mürskudeta Venemaa edusamme tagasi hoida ega ka tulevikus edasi liikuda.

Olukord teeb kasvavat muret, ütles Crump, kuna külma sõja aegne suurtükiväe laskemoona ülejääk tähendas tehaste sulgemist.

„Kuna kõikvõimalikud varud kahanevad ja asendamiseks kulub kaua aega, tekitab see lääneriikide haavatavuse punkti, mis paneb poliitika kujundajad muretsema,” lisas ta.

Zelenski tõi reedel välja kolm peamist „võitu”, mille tema riik peab rahvusvahelisel rindel saavutama – kaks neist on keskendunud relvatarnetele.

„Meil on vaja kolme võitu. Esimene neist on võit USA Kongressis. See on väljakutse, see ei ole lihtne, kuid Ukraina teeb kõik,” ütles Zelenski Kiievis pressikonverentsil.

President Joe Biden on palunud Kongressil kiita heaks miljardeid dollareid abi andmiseks Ukrainale, kuid Kiievi rahastamine jäeti eelmisel nädalal vastu võetud kulutuste vähendamise seadusest välja, tekitades muret, et see ei pruugi hääleka vabariiklaste bloki karmi vastuseisu korral läbi minna.

Zelensk tõi välja ära ka ELi 50 miljardi euro suuruse paketi, mis kuulutati varem välja Ukraina jaoks, kuid mida pole veel heaks kiidetud ja millele Ungari on seni vastu olnud.

„Teine [võit] on see, et vajame ELi abi 50 miljardi euro suuruse paketiga,” ütles Ukraina juht. „Ja kolmas on dialoogi avamine meie tulevase liikmelisuse üle.”

Kiiev loodab, et Euroopa Liidu liikmed lepivad 14.-15. detsembril toimuval tippkohtumisel kokku, et Kiievi ühinemiseks blokiga alustatakse ametlikult läbirääkimisi, mis Zelenski sõnul tõstaks Ukraina moraali.