Kaitseülikond 05, teatud tüüpi kiiver, maastikujalatsid, lahinguvest – on kindlad standardid, kust neid saab ja millised need on, loetleb Soome reservväelaste liidu esimees Kari Salminen Iltalehtile.
Lisaks varustusele on komplektis relv – reservpüss või püstol, mis sobib otseselt kokku kaitseväes kasutatavate püssidega.
Salminen ütleb, et reaalses olukorras, kui kriis algab, võiks Soome kaitsevägi varustuse ja relva välja nõuda teenistusse määratud reservväeliselt. Enne seda hoitakse neid kodus.
Need oleksid täpselt õiges suuruses, relv enda jaoks kohandatud, lahinguvestide küljes õiged plaadid. Need oleksid ka hooldatud ja heas korras. Kui varustus on ostetud oma raha eest, on selle eest tavaliselt hästi hoolitsetud. See oleks Soomele ka logistiline eelis, kui õiged vahendid oleks kohe olemas. Kui need kriisid lahvatavad üsna kiiresti, nagu on näha näiteks Ukraina puhul, põhjendab Salminen.
Jutt on valitsusprogrammis registreeritud reformist, millega riik katab tulevikus osa reservväelaste soetatud tehnika kuludest. Juunis koostatud Petteri Orpo valitsuse programmis on mainitud, et valitsus kavatseb „parandada vabatahtliku riigikaitse tegutsemistingimusi”. Programm sisaldab ka lubadust selgitada varustuse ja relvade maksusoodustuse õigust.
„Sõjaväeliseks kasutamiseks sobiva varustuse, tarvikute ja relvade maksusoodustuse õiguse loomist uuritakse, kuivõrd need sobivad kasutamiseks kriisi ajal ning vastavad kaitseväe või MPK (riigikaitseõppe) korraldatava riigikaitselise väljaõppe nõuetele,” seisab valitsusprogrammis.
Salminen kinnitab, et reservväelaste liit on esitanud kompensatsiooniküsimuse valitsusele ja ta ütleb, et pakkus selle valitsusprogrammi ise välja. Liidu hinnangul oleks maksusoodustuse asemel tõhusaim lahendus käibemaksu mahaarvamise õigus, mille puhul oleks reservväelasel võimalik soetada relv ja varustus ilma käibemaksuta.
Selle kaotamine on kõigile võrdne ja ühesugune sõltumata tulutasemest, põhjendab Salminen.
Hanketoetust võiks liidu hinnangul kasutada kuni 10 000 reservväelast. Reservväelaste liidus on liikmeid umbes 48 000 ja Soome Reservohvitseride Liidul umbes 28 000. Liidu liikmete arv ja huvi reservväelaste tegevuse, aga ka erinevate riigikaitseõppuste vastu tegi tohutu hüppe ülespoole pärast seda, kui Venemaa alustas agressioonisõda Ukraina.
Õppustel on palju rohkem inimesi, kuid see on meie arvestuslik hinnang, ütleb Salminen.
Soomes on ligikaudu 870 000 reservväelast ja kaitseväe tugevuseks sõja ajal arvestatakse ligikaudu 280 000 sõdurit.
Salmineni sõnul pole liitudel mingit võimalust õppustel osalejate jaoks tohutut varustusarsenali valmis hoida. Samuti on tema sõnul praegu vabatahtlikul riigikaitseõppusel osaleva varustuse valik lai ja sisaldab palju välisriikide logodega rõivaid. Ainult ametlikel kaitseväe kordusõppustel jagatakse õppuse ajaks varustust ja relvi.
Eelkõige oleks see ühtsus. Lisaks on ohutusküsimus kanda õiges suuruses lahinguvesti. Samuti arvan, et õppuse ajal on oluline omada õiget varustust. Jah, see motiveerib, arutleb ta.
Reservväelaste liidu hinnangul peab väljaõppinud reservväelasel kodus olema lisaks varustusele valmis relv ja laskemoon. Salmineni hinnangul aga Soomes relvade arv ostusoodustuse tõttu ei suureneks, sest reservväelastel on relvad juba täna olemas. Selle asemel peab ta võimalikuks, et relvade hulk väheneb.
Ma ei karda kuidagi, et relvade arv suureneb. Peame meeles pidama, et praegu on meil suurem osa relvi vanema elanikkonna valduses. Kui nad oma relvadest loobuvad, siis nende arv langeb, ütleb Salminen.
Ta märgib, et Soomes tuleb relvi hoida lukustatud relvakappides vastavalt loatingimustele. Soomes ollakse üldiselt arvamusel, et relvade kodudesse jagamine on turvalisem lahendus kui relvade tsentraalne hoiustamine. Reservväelaste liidu ja Soome Reservohvitseride Liidu hiljuti uuendatud juhistes on kirjas, et tulirelvi ja padruneid hoitakse tavaliselt relvaloa omaniku kodus. Mitte näiteks eraldi laos.
Me ei nõua automaatrelvi, kuid meie liikmetel on need juba olemas. Jätkuks loamenetlus nagu seni. Politsei kaalub, kes võib relva anda, selgitab Salminen.
Reservväelaste liidu hinnangul tuleks relvade varumise ideed võrrelda Ukraina sõjaga, kus Venemaa sissetungi algstaadiumis ei olnud ukrainlastel kodus valmis relvi ega varustust.
Seal võeti esimesed löögid vastu tsiviilvarustusega lahingutes Harkivis, ütleb Salminen.
Tema sõnul võiks reservväelaste liidu liikmetele varustuse ostmine toimuda näiteks kollektiivselt liidu kaudu, et maksusoodustuse kasutamine jääks kontrolli alla.
Reservväelaste liit on nüüdseks välja arvutanud hinnad, mis relv ja varustus maksma võivad minna. Liidu arvestuses oleks eelistatud kodumaised tooted vastavalt saadavusele.
See ei ole kõige kallim kombinatsioon, kuid tegemist on kvaliteetse ja funktsionaalse baaspaketiga, sõnab Salminen. Ta rõhutab, et vabatahtlik reservväelaste tegevus pole lihtsalt tavaline hobi, vaid toetab otseselt riigi tegevust.
Oleme seisukohal, et tegemist on üsna väikese investeeringuga riigikaitsesse. Need on riigieelarves täiesti marginaalsed näitajad, ütleb ta.
Varustuspakett reservväelase koju
Püss ja optika: 3800 EUR
Kuulivestid ja -plaadid: 999 EUR
Kiiver: 550 EUR
Jope ja püksid välivormile: 300 EUR
Poolsaapad: 250 EUR
Kokku: 5899 EUR
Käibemaksu osa: 1141,74 EUR
Allikas: Reservväelaste liit
