Venemaa surub asüülitaotlejad Soome idapiirile, nagu ka 2015. ja 2016. aasta vahetusel. Venemaa katsetas toona Soome piirikontrolli ja Soome reageerimist.
Teema kadus toona kõrgetasemeliste läbirääkimiste käigus päevakorrast. Siiski tuli 1700 varjupaigataotlejat läbi põhjapoolsete piiripunktide, enne kui Venemaa hakkas täitma sõlmitud piirilepinguid, vahendab Ilta-Sanomat.
See ehmatas Soomet.
Siseministeerium tellis 2017. aastal uuringu, milles vaadati läbi erinevad variandid. Kui palju inimesi võiks piiri ületada ja kuidas massidega toime tulla.
Kuus aastat hiljem on aruanne väga aktuaalne.
Aruanne kirjeldab erinevaid stsenaariume sõltuvalt sellest, kui palju varjupaigataotlejaid saabub. Tavaline olukord oleks alla 10 000 varjupaigataotleja aastas. Sellega saaks veel elada ja ühiskond toimiks normaalselt.
Selle asemel oleks 100 000 varjupaigataotlejat aastas aruandes kirjeldatud „suur episood”, mis avaldaks mõju võimude tegevusele ja kodanike igapäevaelule.
Suhtumine varjupaigataotlejatesse karmistuks. Ühiskondlikku rahu võib kõigutada ka erinevate äärmusliikumiste tegevus.
Nii hinnati raportis „suure episoodi” tagajärgi:
Antud stsenaariumi korral võib piiriturvalisuse säilitamine ja ebaseadusliku sisenemise tõkestamine lisaks ametlikule abile ja erandiseadusele nõuda isegi piiride ajutist sulgemist. Varjupaigataotlejate kuritegevuse ja äärmusliku tegevuse suurenemise vältimiseks peeti eriti oluliseks vastuvõtuprotsessi kiirendamist ja tõhustamist.
Kuid tulla võib veelgi hullem.
Tõeline massitorm üle piiri: 1 000 000 varjupaigataotlejat aastas. Raporti kohaselt võib sellise rünnaku taga olla neli põhjust:
1) Laiaulatuslik regionaalne või ülemaailmne poliitiline ja sõjaline kriis.
2) Venemaa sisepoliitiline ja sõjaline kriis.
3) Tuumakatastroof Soome lähipiirkondades.
4) Laiaulatuslik põgenikevool äärmuslike kliimatingimuste tagajärjel.
(Siseministeeriumi aruanne 25/2017)
Raportis näevad eksperdid ette Venemaa lagunemise tagajärgi ja just siinkohal on peaminister Juha Sipilä valitsuse ajal koostatud raport karm lugemine:
Kui Venemaal peaks juhtuma midagi, mis tooks kaasa näiteks 1 000 000 põgeniku liikumise, võib juhtuda, et mitu miljonit inimest liiguks edasi läbi Soome ja näiteks Soome jääks „ainult” 1 000 000 inimest.
Suur osa uuringu jaoks küsitletud asjatundjatest piiraks riiki sisenemist erandlike õigusaktidega.
Kasutusel oleksid laagritüüpi majutuskohad sõjaväetelkides, koolides, kasarmutes ja ladudes, kuid paljude ekspertide hinnangul ei jätkuks majutusvõimsusest siiski miljoni majutamiseks.
Eelnevalt tuleks õppida laagritingimuste korraldamist ja kasutada nt. ÜRO teadmisi selles küsimuses, märgib aruanne.
Raporti järgi peaksid ka kodumajapidamised uue olukorraga kohanema, sest majutuspinda on vaja. Riik võiks näiteks varjupaigataotlejate kasutusse võtta kodanike sõidukeid ja eluasemeid:
Soomes on umbes 3 000 000 eluaset, millest enamikul on inimeste majutamiseks rohkem ruutmeetreid. Lisaks on rohkelt köetavaid ladusid. Kuigi vastuvõtmisega tegeleb riik, on suutlikkuse ületamise korral siiski vaja kodanikkonna abi, et varjupaigataotlejaid vastu võtta.
Miljoni tulija vastuvõtmiseks on vaja teha palju ümberkorraldusi.
Uute tulijate hulgas on palju erinevaid inimesi, kes võivad olla ühiskonnale julgeolekuohuks.
Aruandes hoiatati ka selle eest:
Nii suure varjupaigataotlejate sissevoolu korral kujutaksid nad potentsiaalselt väga olulisi julgeolekuohte teistele nõrgematele varjupaigataotlejatele. Selle stsenaariumi korral ennustatakse eelkõige ebaseadusliku immigratsiooni ja inimkaubanduse kasvu. Selle puhul valmisolekuks peetakse oluliseks tegevust rahvusvahelistes võrgustikes.
Siseministeeriumi kõige olulisemaks ülesandeks pidasid asjatundjad avaliku turvalisuse ja korra tagamist:
Üldise turvatunde võimalikult kõrgel hoidmiseks peaks politseil, pääste- ja kaitsejõududel ning võimalusel ka EL kriisitoetustel (EL kriisireguleerimisjõududel) olema piisavalt ressursse ja oskusteavet vägivalla ja kuritegevuse vastu võitlemiseks ning avaliku korra säilitamiseks.
Mõned raporti eksperdid olid seisukohal, et äärmuslikus olukorras tuleks varjupaigasüsteem praegusel kujul kaotada. Siiski tuleks tagada õigus kaitsele ja kavandada üleminek eriolukorrale.
Mõned eksperdid soovitasid raportis kaebeõiguse kaotamist läbi seadusandlike muudatuste, kiiret kinnipidamise ja kiiret riigist väljasaatmist.
