Ukraina sõdurid väidavad, et nad kardavad kaotada „kurnamissõja” Venemaa vastu, kui Kiievi võimud püüavad oma lahingutest räsitud vägesid täiendada.

Eesliinil olevad üksused on varasemast 20–40 protsenti väiksemad, kui Ukraina arvutab kokku oma suvise vastupealetungi kahjusid, ütles Ukraina erukindral väljaandele Wall Street Journal.

Loodeti, et NATO väljaõppe saanud brigaadid, mis on varustatud Lääne tankidega, vabastavad palju reklaamitud vastupealetungi käigus Venemaa poolt okupeeritud territooriume.

Kuid tegelikkuses, kuigi Ukraina üritas rünnata ja räsida Vene vägesid ja nende logistikat, on tugevalt kindlustatud rindejooned kuudepikkuse jõhkra sõjategevuse jooksul vaevu liikunud.

Ukraina 47. brigaadi võitleja, reamees Bohdan Lõssenko ütles väljaandele Wall Street Journal: „Meil ei ole võimalust pidada Venemaaga kurnamissõda.”

„Me vajame oma armees põhjapanevat muutust.”

Reamees Lõssenko üksus kaitseb Ukraina idaosas Donetski oblastis Avdijivka linna vaid 20 mehega.

Kompanii alustas suvel 120 mehega, kellest paljud on nüüdseks surnud, haavatud või rindejoonelt ära viidud.

Järelejäänud 20 hulgas on mitu asendajat, kellest enamik on reamees Lõssenko sõnul üle 40 aasta vanad.

„Oleme endiselt motiveeritud, kuid kurnatud,” ütles reamees Oleksandr Siergeitšikov, kes on kaitsnud Avdijivkat alates 2022. aasta kevadest Ukraina 110. mehhaniseeritud brigaadis.

Avdijivka, mis asub umbes 40 kilomeetri kaugusel Venemaa poolt okupeeritud Donetski linnast, on põhjas, idas ja lõunas ümbritsetud Venemaa valduses oleva territooriumiga.

Linn, kus elas umbes 30 000 inimest, on olnud sõja eesliinil alates Venemaa esialgsest 2014. aasta sissetungist Donbassi.

Venemaa rahvaarv on üle kolme korra suurem kui Ukrainas, mis tähendab, et ta võib strateegiliselt lubada endale tuhandete sõdurite kaotamist, et saavutada lahinguväljal marginaalset kasu enne nende asendamist.

Kreml saatis kümneid tuhandeid mehi „lihalainetena” surma, et vallutada 10 kuud kestnud lahingus Bahmut, mis asub Avdijivkast umbes 50 kilomeetrit põhja pool ja mis oli sõja üks kõige ägedamaid lahinguid.

Kiievi võimud on vahepeal püüdnud kaitsta oma vägesid, väites, et Ukraina juhtkond väärtustab oma rahva elu.

Bradley komandör kapral Mõhailo Kotsõurba, kes on reamees Lõssenkoga samas kompaniis ütles Moskva taktika kohta: „Nad ei ole rumalad. See on strateegia”.

„Nad otsivad nõrku kohti ja lähevad siis sinna. Meil pole piisavalt laskemoona, aga neil on piisavalt inimesi,” sõnas ta.

Suurbritannia, USA ja Ukraina hinnangul on Venemaa kandnud üle 300 000 inimohvri – sealhulgas hukkunute või haavatutena – pärast seda, kui Vladimir Putin eelmise aasta veebruaris sissetungi käsu andis.

Ukraina valitsus, kes on väljendanud muret, et Lääne elutähtis sõjaline toetus väheneb, ei avalda selliseid numbreid oma vägede kohta.

Kuid ajaloolaste ja teadlaste juhitud rühm on hinnanud, et umbes 30 000 Ukraina sõdurit on hukkunud ja veel 100 000 on saanud vigastada.

Varem kõrgelt motiveeritud vabatahtlikest koosnenud Ukraina ridu tugevdavad nüüd lühiajalise väljaõppe saanud mobiliseeritud.

Ukraina suurtes kaotustes süüdistatakse nõukogude väljaõppe saanud komandöre, kelle jäik taktika pole võimaldanud lääneliku väljaõppega sõjaväelastel lahinguväljal särada.

Sel nädalal tunnistas Ukraina president Volodõmõr Zelenski probleeme sõjaväes pärast seda, kui otsustas vallandada riigi meditsiinijõudude ülema.

Zelenski nõudis pärast kindralmajor Tetiana Ostaštšenko vallandamist kiireid operatiivmuudatusi Ukraina vägede „meditsiinilises toetuses”, mida kritiseeriti sõduritele kättesaadavate varude halva kvaliteediga seoses.

Ta ütles ka, et Ukraina peab Venemaalt suurema territooriume tagasi vallutamiseks saama NATO standarditele vastava sidesüsteemi.