Helsingis on jätkuvalt puudu üle 50 protsendi kvalifitseeritud lasteaia õpetajatest. See tähendab üle 1300 professionaali.

Umbes tuhat neist õpetajakohtadest täidab näiteks erialase hariduseta lapsehoidja. Septembris oli täitmata ligi kolmsada kohta, mis tähendab, et töö tehti praktiliselt ära lühiajaliste asendajate vahetumisega, vahendab Helsingin Sanomat.

Linna infosüsteemidest saadav info ei ole täiesti täpne ega võrreldav eelmiste aastatega.

Espoos ja Vantaal on puudu kokku tuhat lasteaia õpetajat.

Olukord läheb aga veelgi raskemaks.

Helsingis käib lasteaias järjest rohkem alla kolmeaastaseid lapsi. Lisaks jõuab üha suurem hulk töötajaid pensioniikka ning 2030. aastal jõustuvad alushariduse seaduse karmimad personalinõuded.

Nendel põhjustel vajab Helsingi kümnendi lõpuks täiendavalt 1720 õpetajat.

On ka häid uudiseid.

Sel sügisel ei pidanud Helsingi lasteaedadesse töötajate saamiseks mänguväljakuid sulgema. Ajutisi asendajaid on lasteaedadesse leitud lihtsamalt.

„Õhkkond on rahulikum. On justkui harjutud elama töötajate puudusega. Tööd lasteaedades tajutakse tähendusrikkana ja see pakub ka iga päev rõõmu,” ütleb linnavalitsuse alushariduse juht Miia Kemppi.

Õpetajatest on jätkuvalt suur puudus, veel hullem lasteaedade eriõpetajatest.

Septembris laekus avatud ametikohtadele keskmiselt alla ühe avalduse ühe ametikoha kohta. Loomulikult on õpetajate leidmisel kõige keerulisem aeg, mil lasteaia aasta ja paljud töösuhted algavad augustis.

Helsingis on vaid sadakond lasteaia sotsiaaltöötaja (sosionomi) ametikohta. Neile on vähe soovijaid, aga ka ametinimetus on uus.

Sügisel on lapsehoidjate ametikohad täitunud hästi. Eriti huvitavad inimesi kiire abi meeskonnad ehk Helsingi enda meeskond, kes pakub kriitilistes olukordades asendusi. Teisest küljest, kui lapsehoidja täidab õpetaja koha, asendatakse lapsehoidja koht sageli kellegagi, kellel pole vastavat haridust.

Renditööjõudu vahendav Seure on sel aastal suutnud Helsingi vajadusi paremini asendada kui eelmisel aastal.

Helsingis kasvab laste arv lasteaedades. Aastal 2030 peab kaks töötajat kolmest olema kõrgharidusega.

Selleks on valmistutud järk-järgult muudatustega, näiteks kui lapsehoidja pensionile läheb, muutuvad ametikohad õpetaja- või sotsiaaltöötaja ametikohaks. Paljudes teistes omavalitsustes on need muudatused personalipuuduse tõttu edasi lükatud.

Kemppi ütleb, et kriisi ei lahenda Helsingi üksi ega ka riigi tegevus. „Hariduspoliitika üle on laiem diskussioon alanud. Väga oluline on, et valdkonna koolituskohtade ja eriti multimodaalse koolituse rahastamine oleks püsivalt tagatud,” sõnab ta.

Helsingi on pikalt arendanud ka lapsehoidjate koolitust. Läbi praktika saavad koolitust näiteks need, kes on äsja Ukrainast Soome saabunud.

Värbamist on korraldatud uutmoodi. Lasteaia juhatajad palkavad alalisi töötajaid, kuid erimeeskond otsib tööjõudu lühemaks perioodiks. Arendatakse tööalast heaolu ja juhtimist.

Eelmisel aastal maksis linn oma töötajate puuduses sektoritele suunatud palgaprogrammi raames lapsehoidjatele ja väikelaste eripedagoogidele väikest lisatasu. Alushariduse õpetaja töötasu see ei mõjutanud, see on nüüd 2952 eurot.

Järgmise aasta eelarvesse on tulemas ka palgaprogramm, kuid kellele raha jagatakse, pole veel otsustatud.