Euroopa Liidu riigid on salaja rahastanud Vladimir Putini sõjamasinat sel aastal 6,1 miljardi euro väärtuses veeldatud maagaasi (LNG) ostmise kaudu, paljastab The Telegraph.
Vaatamata lubadusele võõrutada end Venemaa fossiilkütustest, on Venemaalt Euroopasse LNG-d vedavate kaubalaevade arv kasvanud.
Blokk on kokku ostnud üle poole Moskva LNG ekspordist, seejuures Hispaania ja Prantsusmaa on Hiina järel suuruselt teine ja kolmas ostja.
The Telegraphi kogutud Eurostati kaubandusandmed näitavad, et Madrid saatis aasta esimese üheksa kuuga Moskvasse 1,8 miljardit eurot.
Euroopa suuruselt teine ostja oli Prantsusmaa, kelle sadamatesse saabus saadetisi 1,5 miljardi euro väärtuses, samal ajal kui Belgia järgnes 1,36 miljardi euro väärtuses Venemaa veeldatud maagaasi ostmisega.
Mõned Kiievi tulihingelisemad toetajad Euroopas, sealhulgas Eesti ja Leedu jätkasid samuti Moskvasse raha saatmist LNG eest.
Gaasi müük toob Venemaale tohutuid tulusid ajal, mil EL-i riigid loodavad vähendada Putini režiimile Ukrainas sõjapidamiseks vajalikke vahendeid.
Venemaa parlament tõstis reedel sõjalise eelarve kolmandikuni kogukuludest, mis võrdub tohutu 6 protsendiga Venemaa kogu SKT-st.
Analüüs Venemaa veeldatud maagaasi impordi kohta Euroopasse näitab, et osteti 40 protsenti rohkem kui 2021. aastal, enne kui Putin andis käsu Ukrainasse tungida. Seda hoolimata EL-i plaanidest lõpetada Venemaa fossiilkütuste kasutamine 2027. aastaks.
Pärast sõja puhkemist on Euroopa torujuhtmete gaasivood Venemaalt langenud ajalooliselt madalaimale tasemele ning veeldatud maagaasi kasutatakse varude puudujääkide korvamiseks.
Blokk on sanktsioneerinud Venemaa toornafta ja naftatoodete, näiteks diislikütuse meretranspordi.
See jätab liikmesriigid haavatavaks Kremli mis tahes otsusele katkestada veeldatud maagaasi tarned, nagu seda tehti torugaasi puhul eelmisel aastal.
Euroopa Liidu energiavolinik Kadri Simson kutsus käesoleva, 2023. aasta alguses blokki üles vähendama sõltuvust Venemaa veeldatud maagaasist.
Suurbritannia keelas eelmise aasta detsembris Venemaa gaasitarnete impordi, samuti blokeeris saadetistega seotud teenused.
USA üritab ohjeldada samuti Venemaa plaani saada suureks veeldatud maagaasi eksportijaks, kuna Moskva kavatseb 2030. aastaks toota 100 miljonit tonni kütust.
Hispaania ja Belgia on väitnud, et nende suurte ostude taga on tõenäoliselt kauplejad, kes ladustavad Venemaa veeldatud maagaasi oma sadamates asuvates rajatistes.
Septembris ütles Hispaania energiaminister Teresa Ribera, et vaatamata bloki hüppeliselt kasvavale impordile ei kavatseta Venemaa veeldatud maagaasi keelustada.
„On selline nappuse ja hirmu tunne,” ütles Ribera toona, viidates murele energiapuuduse pärast.
Belgia Antwerpeni ja Zeebrugge sadamad toimivad sõlmpunktidena juurdepääsuks 18 turule, sealhulgas Prantsusmaale ja Saksamaale, kus valitsuse andmetel tarbitakse ainult 2,8 protsenti gaasist siseriiklikult.
Euroopa Komisjon, kes koostab bloki nimel sanktsioonide pakette, ütles: „Liikmesriigid otsustavad EL-i sanktsioonide üle ühehäälselt.”
