Soome välisministeeriumi endine kantsler, suursaadik Peter Stenlund on idapiiri olukorra pärast mures. Stenlund töötas 2015. aasta lõpus alanud piirikriisi ajal kantslerina.

Endise kantsleri sõnul on olukord Euroopas praegu veelgi keerulisem. Ta toetab Orpo valitsuse sihikindla ja kiire reageerimise poliitikat, vahendab Iltalehti.

Eriti nüüd, kus pole vaja isegi mõelda, kas Venemaa võimud on asjaga seotud või mitte, vaid see on otsene tegevus, ütleb Peterlund.

Stenlundi sõnul on Soome ühtsus piiripoliitikas hea.

Olen ise mõelnud, et kas oleks tasunud enne saata välja noot. Nüüd talitab Soome sedasi, aga rohkem ma selle kohta öelda ei oska, sest mul puudub siseinfo, arutleb ta.

Stenlund töötas aastatel 1981–1995 Rootsi erakonna peasekretärina.

Ka 2015. aastal oli Soome piiriolukord siseministeeriumi vastutusalas. Stenlundi sõnul koordineerib presidendi ja vastutavate ministrite komisjon TP-UTVA kõiki osapooli hästi.

Mäletan, et regulaarne konsultatsioonimehhanism jätkus ka neil aastatel Venemaaga ja juhtus juhuslikult, et Venemaa välisministri asetäitja Vladimir Titov külastas Helsingit ja prooviti seda ära kasutada.

Muu hulgas häiris Venemaad Soome ja Rootsi NATO liikmelisus.

Olime juriidiliselt väga hästi ette valmistatud. Vene pool oli ehk veidi üllatunud, et tal oli vastamisega mõningaid juriidilisi raskusi, meenutab Stenlund arutelusid.

Stenlund räägib ka ühest teisest tähelepanekust piirikriisis.

Norra oli mõneti sarnases olukorras, kuid meie ja Norra vahel tekkis erinevus tegutsemismeetodites. Soomes tõsteti olukord poliitilisele tasandile palju selgemalt ja kiiremini, samal ajal kui Norra püüdis seda kuidagi teisiti ametlikul tasemel hoida ja neil tekkis mõte, et Venemaa huvides on tõsta asi poliitilisele tasandile ja saada võimalikult lai poliitiline reaktsioon.

Tagantjärele on arutatud, kumma riigi taktika oli olukorras parem. Toonane seadistus oli hoopis teistsugune kui praegu. Soome praegu Venemaaga läbirääkimisi ei pea.

Usun, et Venemaa tahtis seda tõsta poliitilisele tasandile ja võib-olla mõjutas seda mõnevõrra ka see, et Soomes oli olukord sarnaselt Norraga Euroopa pagulaskriisi tõttu üsna tundlik, ütleb Stenlund.

Sellest kriisist tulenevalt tekkis erakondadel ka vajadus näidata, et nad seisavad tõhusalt Soome huvide eest ning see võib-olla tõi kaasa teatud mehhanismi, et olukord arenes Soomes üsna kiiresti kõrgele poliitilisele tasemele, meenutab Stenlund.