Soomes tähistatakse isadepäeva novembri teisel pühapäeval, mis 2023. aastal on 12. november. Isasid tunnustatakse mujalgi kui Soomes, kuid isadepäeva toimumise aeg on riigiti erinev. Isadepäev on Soomes väljakujunenud lipupäev.

Soome statistikakeskus pani kokku info isade kohta Soomes.

• Soomes on ligi 1,3 miljonit isa (15–87-aastased bioloogilised isad ja lapsendajad).
• Rohkem kui pooltel 15–87-aastastest meestest, umbes 56 protsendil, on lapsed.
• Meeste keskmine vanus esimese lapse sünnil on 32,1 aastat (esmakordselt bioloogiliseks isaks saanud).
• Eelmisel, 2022. aastal sai esmakordselt bioloogiliseks isaks ligi 18 700 meest.
• 69 meest said esimest korda lapsendamise kaudu isaks.
• Ühel 15–87-aastasel isal oli 2022. aastal keskmiselt 2,26 last.
• Kõige rohkem on kahe lapse isasid, keda on ligikaudu 569 100.
• Ühe lapse isasid on ligikaudu 318 800 ja kolme lapse isasid ligikaudu 274 700.
• 4 ja enama lapsega isasid on 10,4 protsenti isadest.

450 000 vanaisa

• Aastal 2021 oli Soomes ligikaudu 450 000 vanaisa, kellel oli vähemalt üks alaealine lapselaps.
• Vanaisad olid keskmiselt 63-aastased, kui 2021. aastal sündis lapselaps.
• Vanaisade keskmine vanus oli umbes 69 aastat.
• Lapselapse vahemaa vanaisa juurde sõitmiseks oli keskmiselt 85 kilomeetrit.

Mehed soovivad 2,02 last

• Rahvastikuliidu perebaromeetri järgi oli 20–45-aastaste soomlaste keskmine ideaalne laste arv 2022. aastal 2,05 last.
• Meeste keskmine ideaalne laste arv 2,02 last oli naiste omast umbes 0,6 lapse võrra väiksem.
• 20-45-aastastest meestest sooviks vähemalt kolme last 26,4 protsenti.
• Lastetute meeste plaanid laste saamiseks varieerusid vastavalt vanusele. Küsitlusele vastanud 20-34-aastastest lastetutest meestest plaanis lapsi saada veidi üle poole, 35-45-aastastest lastetutest meestest aga iga viies.
• Noores täiskasvanueas elavate 20-35-aastaste meeste lastesaamise edasilükkamise olulisim põhjus oli soov tegeleda muu huvitavaga. 57 protsendi vastanute jaoks oli sel põhjusel laste saamise edasilükkamisel suur või mõningane mõju.
• 51 protsendi vastanute jaoks mõjutas lastesaamise edasilükkamist vastumeelsus oma praegusest elustiilist loobuda ja asjaolu, et laste saamine praeguses suhtes ei ole veel aktuaalne.
• 47 protsenti vastanute jaoks mõjutas laste saamise edasi lükkamist enda või pere majanduslik olukord.

Isad ja lastega pered

• Soomes on 552 034 lastega perekonda.
• Lastega pered moodustavad 37 protsenti elanikkonnast.
• Kõige levinum lastega pere on erinevast soost abielupaar ja lapsed. Sellised pered moodustavad 55 protsenti lastega peredest.
• Samasooliste paaride lastega pered moodustavad 0,2 protsenti lastega peredest. Neist meespaaride ja alaealiste lastega perede osakaal on 1,6 protsenti.
• Isast ja lastest koosnevaid peresid on perestatistika järgi vähe, umbes 3,7 protsenti kõigist lastega peredest. Tegelikkus võib aga olla teistsugune, kuna lapsed registreeritakse perestatistikas perekonnas selle järgi, kuhu nad on registreeritud. Praegu saab sissekirjutus olla ainult ühel aadressil. Kui vanemad lahutavad, registreeritakse laps seetõttu ainult ühe vanema juurde, isegi kui tegelikult on vanematel ühine hooldusõigus.

Isade ja laste ühine aeg

• Viimase ajakasutusuuringu kohaselt kulutavad 25–44-aastased isad oma laste eest hoolitsemisele keskmiselt 42 minutit päevas. Kõige rohkem aega kulub laste hooldamisele ja abistamisele (19 minutit) ning teisel kohal lugemisele ja lastega mängimisele (11 minutit).
• Vaba aja uuringu järgi oli üle 40 protsendi isadest aasta jooksul lastega koos trenni või sporti teinud.
• Üle 30 protsendi isadest oli koos lastega külastanud erinevaid kultuuriüritusi, muuseume ja näitusi.
• Spordivõistlusi oli koos lastega jälginud veidi alla 30 protsendi isadest.
• Lastele on eeskujuks isade hobid: enam kui veerandil pilli mängivatest lastest oli ka isa, kes mängis.
• Palju lugevate laste isad loevad samuti: üle 10 raamatu poole aasta jooksul lugevate laste isadest naudivad enam kui pooled raamatute lugemist.

Isade hõivatus ja perepuhkuse kasutamine

• Lastega perede isade tööhõive määr kasvas 2022. aastal eelneva aastaga võrreldes 2,2 protsendipunkti. 2022. aastal oli abielus isade tööhõive määr 93,4 protsenti, lastetutel meestel (20–59-aastased mehed) aga 76 protsenti.
• Isadel olid 2021. aastal levinumad ametirühmad veoauto- ja erisõidukijuhid, majaehitajad ja müügiesindajad.
• Aastal 2022 sai vanemahüvitist 61 655 isa.
• Isadele maksti vanemahüvitist keskmiselt 90,14 eurot päevas.
• Isade osa vanemahüvitise päevadest oli 12,2 protsenti. 2010. aastal oli vastav osakaal umbes 7 protsenti ja 2000. aastal umbes 4 protsenti.
• Kolmandik (34%) isade vanemahüvitisest maksti 30–34-aastastele ja peaaegu võrdne osa 35–39-aastastele (32%).
• Üle 40-aastastele isadele maksti 20 protsenti isade vanemahüvitisest.
• Veerand 2016. aastal sündinud laste isadest kasutas ära kõik oma isapuhkuse päevad. Seevastu umbes veerand isadest jättis oma õiguse isapuhkusele täiesti kasutamata.
• Umbes 76 protsenti isadest kasutas vähemalt ühe päeva isapuhkust kas emaga samal ajal või pärast lapsehoolduspuhkust.
• Aastal 2018 sündinud laste isadest kasutas vanemahüvitist emaga samal ajal umbes 70 protsenti ja emaga erineval ajal umbes 47 protsenti.
• Aastal 2013 ellu viidud perepuhkuse reform suurendas isapuhkuse perioodi kasutamist kõigis rahvastikurühmades, kuid eriti selgelt madala sissetulekuga ja madala haridusega isade seas.
• Perepuhkust pikendati 1. augustil 2022, et vanemahüvitist oleks võimalik jagada vanemate vahel võrdselt. Reform peaks suurendama isade poolt vanemahüvitise kasutamist.
• Aasta 2022 perepuhkuste reformi aruanne valmib 2024. aastal.
• Elatisraha saanud laste osakaal oli 9,2 protsenti. Keskmine elatisabi 2022. aasta detsembris oli 171 eurot.

Töö ja pere kombineerimine

• Rahvastikuliidu perebaromeetri järgi ei tee 40 protsenti isadest üldse õhtu-, öö- ega nädalavahetustööd.
• 57 protsenti isadest töötab vähemalt 40-tunnise töönädala, so keskmiselt vähemalt kaheksatunnise tööpäeva.
• Perebaromeetri andmetel on alla 15-aastaste laste isadest osalise tööajaga tööl vaid 4 protsenti, emadest aga 17 protsenti.
• Koroona-aasta 2020 suurendas kaugtööd. Üldiselt on kodus töötamine lastega peredes tavalisem kui muud tüüpi leibkondades. Kodus töötavate inimeste osakaal on suurim kahe täiskasvanuga lastega leibkonnas elavate meeste seas. Oma osakaaluga 48,5 protsenti ületavad nad samas olukorras naisi, kelle vastav osakaal on 44,6 protsenti. Loe Pertti Taskineni blogipostitusest Kodus töötamine on lastega peredes populaarne.
• Aasta 2018 töötingimuste uuringu järgi oli haige lapse hooldamise tõttu töölt puudunud 61 protsenti alla 10-aastaste laste isadest.
• Töötingimuste uuringu järgi tundis 29 protsenti alla 10-aastaste laste isadest, et kodutööd segavad vahel tööle keskendumist. Seevastu 39 protsenti 0–6-aastaste laste isadest ja 37 protsenti 7–12-aastaste laste isadest leidis, et jätavad kodutööd tasuva töö tõttu hooletusse.
• Kuni 74 protsenti isadest tundis aga, et nad tulevad ka tööl käies lastega paremini toime.
• Isade arvates on lapse lasteaeda suunamiseks sobivaim vanus 1–2 aastat. Isad on valmis saatma oma lapsed lasteaeda varem kui emad, sõltumata haridustasemest.
• Töö ja pere ühitamise kohta loe lähemalt Marianne Keyriläineni artiklist Perepuhkuse mõju naiste karjääri arengule on ülikoolilõpetajate jaoks negatiivsem ja Tarja Niemineni artiklist Kumb on paindlikum – töö või pere?

Isade perepuhkused maailmas

• Kõige pikemad ainult isadele pühendatud perepuhkused on Koreas (54 nädalat) ja Jaapanis (52 nädalat), kuid nende kasutus on vähene. Jaapanis kasutab perepuhkust ära vaid umbes 7,5 protsenti töötavatest isadest.
• Euroopa riikidest on kõige pikemad ainult isadele saadaolevad perepuhkused Prantsusmaal (28 nädalat), Luksemburgis (28 nädalat) ja Portugalis (22,3 nädalat).
• Isade osa kasutatud perepuhkuse kestusest on suurim Islandil (29%) ja Rootsis (28%).
• Põhjamaade isade kohta loe lähemalt Põhjamaade Ministrite Nõukogu raportist: Põhjamaade isade olukord.
• Kogutud teabe maailma isade kohta leiab Maailma Isade olukorra 2023 aruandest: Maailma Isade olukord 2023.