Euroopa Komisjoni president käis Kiievis – kas see tähendab Ukraina kiiret pääsemist liitu?

eestinen

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen sõitis Kiievisse, et pidada kõnelusi Euroopa Liidu laienemise teemal. „Ma olen siin, et arutada Ukraina teed Euroopa Liitu,” selgitas ta laupäeval sotsiaalmeedias pärast Kiievisse saabumist. Ta märkis, et kõnelused Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga keskenduvad „Ukraina ülesehitamisele kaasaegseks ja õitsvaks demokraatiaks”.

Turvakaalutlustel visiidist eelnevalt ei teatatud. Ukraina president võttis von der Leyeni raudteejaamas vastu. Nagu ikka, sõitis Komisjoni president Poolast Kiievisse erirongiga. Lennud Ukrainasse ei ole endiselt võimalikud. See on tema kuues visiit Ukrainasse pärast Venemaa rünnakut enam kui 20 kuud tagasi, vahendab Spiegel.

Kolmapäeval esitab von der Leyen Brüsselis aruanded Ukraina reformide edenemisest. Selle põhjal soovivad Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid detsembris otsustada, kas liitumisläbirääkimisi tuleks alustada Kiievi valitsusega. Aruannete esitamine oli reisi põhjuseks.

Teel Kiievisse ütles Euroopa Komisjoni president, et soovib Venemaa poolt rünnatud Ukrainale kinnitada, et „oleme kindlalt nende poolel” ning anda neile „julgust ja julgustust”. Lisaks riigi soovitud liitumisele EL-iga hõlmab see ka rahalist ja sõjalist toetust ning Venemaa-vastaseid sanktsioone.

Ukraina on alates suvest olnud ametlikult EL-i liikmekandidaat. 27 EL-i riiki peavad aga läbirääkimiste alustamise üle otsustama ühehäälselt. Kui Ukraina on täitnud seitse nõuet, peaks olema roheline tee. Nende hulka kuuluvad näiteks Ukraina konstitutsioonikohtunike valikuprotsess ja tugevam võitlus korruptsiooniga, eriti kõrgemal tasemel. EL nõuab ka rahapesuvastase võitluse standardite järgimist ja oligarhide liigse mõju vastase seaduse rakendamist.

Komisjoni allikad ütlesid hiljuti, et Ukraina on teinud suuri edusamme, kuid tõenäoliselt ei ole veel võimalik kõigi seitsme nõude täitmist täielikult hinnata. Seetõttu on tõenäoline, et EL-i riikidel soovitatakse ühinemisläbirääkimiste alustamise üle otsustada, kuid esimene läbirääkimiste kuupäev määrata alles pärast kõigi reforminõuete täitmist.

Nii rahuldaks Euroopa Komisjon ka kõik need EL-i riigid, kes on seisukohal, et EL-iga liitumise protsessi areng peaks olema täielikult tulemuspõhine. Nad väidavad, et kui sellest lähenemisviisist poliitilistel põhjustel kõrvale kaldutakse, võib tekkida suur pettumus, eriti Lääne-Balkani kandidaatriikides. Selle põhimõtte vastu on eeskätt Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, kes peavad läbirääkimiste alustamist vajalikuks geopoliitiliseks investeeringuks ning väidavad, et lootus EL-iga ühineda on ka motiveeriv tegur võitluses Venemaa ründajate vastu.

Põhimõtteliselt on paljud EL-is arvamusel, et selliste suurte riikide nagu Ukraina vastuvõtmine saab olla edukas vaid siis, kui sisemised reformid on eelnevalt läbi viidud. Näiteks välispoliitika valdkonna otsustusprotsessid on juba kohati väga tülikad, sest üldiselt kehtib ühehäälsuse põhimõte.

Lisaks muudaks Ukraina tohutu põllumajandussektor tõenäoliselt vajalikuks EL-i põllumajandustoetuste põhjaliku reformi. EL-i eksperdid arvutasid hiljuti välja, et ilma muudatusteta liiguks seitsmeaastase eelarveperioodi jooksul Ukrainasse ELi vahendeid kokku 186 miljardit eurot.

Kommentaarid
(Külastatud 369 korda, 1 külastust täna)