Euroopa Komisjon võttis täna vastu 2023. aasta laienemispaketi, milles antakse üksikasjalik hinnang Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Serbia ja Türgi ning esimest korda ka Ukraina, Moldova Vabariigi ja Gruusia edusammudele Euroopa Liidu suunas liikumisel. Võttes arvesse Ukraina ja Moldova seniseid tulemusi ning jätkuvaid reformipüüdlusi, on komisjon soovitanud nõukogul alustada ühinemisläbirääkimisi mõlema riigiga. Komisjon soovitab nõukogul läbirääkimisraamistikud vastu võtta pärast seda, kui Ukraina ja Moldova on astunud veel mõned vajalikud sammud.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen: „Laienemispoliitika on Euroopa Liidu jaoks ülimalt oluline. Liidu väljakujundamine on meie kohustus ajaloo ees ja loomulik arengutee. Ka majanduslik ja geopoliitiline olukord on selleks sobiv. Varasemad laienemised on näidanud, kui palju kasu toob see nii liitujatele kui ka ELile. Kõik võidavad.”
Ukrainas andis ELi kandidaatriigiks saamine 2022. aastal käimasolevast sõjast hoolimata tugeva tõuke reformidele, mida toetas jõuliselt ka Ukraina rahvas. Ukraina valitsus ja parlament tegid märkimisväärseid edusamme Ukraina ELi liikmeks astumise avaldust käsitlevas Euroopa Komisjoni arvamuses esitatud seitsme etapi nõuete täitmisel. Ukraina on loonud konstitutsioonikohtu kohtunike jaoks läbipaistva eelvalikusüsteemi ja reforminud kohtusüsteemi juhtorganeid. Kõrgetasemeliste korruptsioonijuhtumite uurimine ja nende eest süüdi mõistmine on paranenud ning Ukraina on tugevdanud oma institutsioonilist raamistikku. Edukas on olnud ka laiem ja süsteemsem töö oligarhide mõju vähendamiseks. Samuti on riik näidanud üles suutlikkust jätkata õigusaktide vastavusse viimist ELi õigustikuga isegi sõja ajal.
Moldova on teinud suuri edusamme, et täita üheksa nõuet, mis on esitatud komisjoni arvamuses Moldova ELi liikmeks astumise avalduse kohta. On käivitatud ulatuslik kohtureform, mille raames hinnatakse muu hulgas kohtunike ja prokuröride tööd. Moldova on reforminud oma korruptsioonivastase võitluse organeid ning suurendanud korruptsioonijuhtumitega seotud uurimiste ja süüdimõistvate kohtuotsuste arvu. Vastu on võetud oligarhia-vastane tegevuskava ning astutud samme võitluses organiseeritud kuritegevusega.
Komisjon soovitab anda Gruusiale kandidaatriigi staatuse tingimusel, et täidetakse rida nõudeid. Gruusia on viimastel kuudel püüdnud tihendada koostööd ELiga ja kiirendanud reforme. Gruusia on vastu võtnud õigusakte ja poliitikameetmeid, mis käsitlevad soolist võrdõiguslikkust, naistevastase vägivalla ja organiseeritud kuritegevuse vastast võitlust ning Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste arvessevõtmist. Kohtureformiga on edasi liigutud, ehkki kõrgema kohtunõukogu terviklik reform alles ootab läbiviimist.
Bosnia ja Hertsegoviinaga soovitab komisjon ühinemisläbirääkimisi alustada siis, kui riik on vajalikul määral täitnud liikmesuse kriteeriumid. Montenegros on ELiga ühinemise reformid suuresti peatunud, kuna riik kannatas aruandeperioodil sügava polariseerumise ja poliitilise ebastabiilsuse all. Montenegro edasine käekäik sõltub eeskätt õigusriigi valdkonnas tehtavatest reformidest. Serbia jätkas ELiga ühinemiseks vajalike reformide rakendamist, sealhulgas õigusriigi valdkonnas. Riik peab aga esmajärjekorras parandama oma õigusaktide vastavusse viimist ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, sealhulgas Venemaad puudutavate piiravate meetmete ja avaldustega. Kosovo on võtnud otsustavalt kursi Euroopa Liiduga ühinemisele, kuid Kosovo ja Serbia vaheliste suhete normaliseerimisel ei ole kumbki riik veel asunud täitma oma kohustusi, mis on lepinguosalistele siduvad ja moodustavad olulise osa nende Euroopa suunas liikumisest.
Albaania näitas jätkuvalt üles otsustavust rakendada ELiga ühinemiseks vajalikke reforme ja tegi edusamme põhiküsimuste teemavaldkonnas. Komisjon loodab alustada Albaaniaga ühinemisläbirääkimisi selle teemavaldkonna üle aasta lõpus.Põhja-Makedoonia ametiasutused on järjepidevalt väljendanud, et ELiga ühinemine on nende strateegiline eesmärk. Komisjon esitas juulis nõukogule Põhja-Makedoonia põhiküsimuste teemavaldkonna sõelumisaruanded ning loodab selle teemavaldkonna läbirääkimisi alustada juba selle aasta lõpus. Türgi on jätkuvalt Euroopa Liidu oluline partner ja kandidaatriik, kuid ühinemisläbirääkimised on alates 2018. aasta Euroopa Ülemkogu otsusest seiskunud.
Järgmise sammuna peab komisjoni ettepanekud heaks kiitma Euroopa Liidu nõukogu.
