Rohkem kui sada tuhat soomlast põeb hingamisteede haigust, mis ühendab endas astma, kroonilise nina- ja põskkoopapõletiku ning ülitundlikkuse valuvaigistite suhtes.
See on eriti raske haiguse vorm astmahaigetel, vahendab Iltalehti.
Kõrva-nina-kurguhaiguste professor Sanna Salmi ütleb, et haigus avastatakse siis, kui patsient pöördub kiirabisse pärast põletikuvastase ravimi võtmist tekkinud õhupuuduse tõttu. Sageli on patsiendil varem diagnoositud astma ja krooniline rinosinusiit.
Salmi uurib haigust Ida-Soome ülikoolis koostöös Kuopio ülikooli haiglaga. Uurimistöös uuritakse muu hulgas, kuidas toimib nina limaskesta mikrobioom ja limaskesta kaitsevõime põletikuvastase ravimireaktsiooni ilmnemisel või haiguse progresseerumisel. Haigetel süvendavad põletikuvastased ravimid oluliselt astma sümptomeid, kuid nende vältimine ei ravi ka haigust.
Eesmärk on välja selgitada haiguse tekkemehhanism. See on isegi teadlastele endiselt mõistatus.
Sündroomi tekkemehhanism ei ole teada. Ei ole veel täielikult teada, kuidas ülitundlikkus mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite suhtes areneb. See pole allergia, ütleb Salmi.
Haigus algab noores täiskasvanueas ja on eluaegne.
Vaatamata heale ravile kannatab patsient sageli raskete astma ja kroonilise rinosinusiidi sümptomite all. Sümptomiteks võivad olla õhupuudus, köha, lima, ninakinnisus, halb lõhnataju ja survetunne näol. Lisaks võivad esineda korduvad hingamisteede põletikud.
Haiguse raske vorm on sageli seotud ka rinosinusiidi alavormiga, mille puhul limaskesta tursed ehk polüübid blokeerivad nina- ja põskkoopaid.
Kui sümptomid on pärast põletikuvastase ravimi võtmist ägenenud, tuleb neid edaspidi vältida. Salmi sõnul on individuaalne, millised põletikuvastased ravimid igal inimesel sümptomeid põhjustavad, kuid tavaliselt tulevad sümptomid atsetüülsalitsüülhappest ehk aspiriinist ja ibuprofeenist. Enamik patsiente saab valu paratsetamooliga vaigistada.
Mõnele võivad sobida ka nn selektiivsed COX-2 inhibiitorid, kuid sellest tuleb arstiga rääkida, ütleb Salmi.
Astma on levinud haigus, mida põeb iga kümnes soomlane. Ent kindluse mõttes ei pea astmahaiged hoiduma põletikuvastastest ravimitest, kui see hingamisteede sümptomeid ei halvenda, märgib Salmi.
Kõigil astmahaigetel ei ole see hingamisteede haigus põletikuvastaste ravimite tõttu süvenenud. Samuti ei soodusta ravimi kasutamine iseenesest seda sündroomi, lisab ta.
Salmi sõnul on sündroomi ravis oluline astma ja kroonilise rinosinusiidi hea medikamentoosne ravi ning regulaarne jälgimine oma arsti juures. Patsiendile on oluline saada infot oma haigusest ning uutest uuringutulemustest ja ravimeetoditest.
Tulevikus on eesmärk välja selgitada riskifaktorid, mis võiksid ennustada rasket haigust. Riskiteguritega tegelemisega saaks haiguse arengut pidurdada või isegi ära hoida. Teadaolevalt on sündroomi põhjuseks nii geneetiliste kui ka keskkonnategurite koosmõju.
Uurimisrühm võrdleb ka erinevaid uusi ravivorme patsientidel, kellele põhiravist üksi täielikult ei piisa. Seni on patsiendid proovinud tolerantsusravi põletikuvastase ravimiga, kuid vaid väike osa patsientidest sai sellest mingil määral kasu.
Raskekujulise astma ja kroonilise polüpootilise rinosinusiidi ravi areneb aga Salmi sõnul pidevalt. Uute ravivormide hulka kuuluvad näiteks bioloogilised ravimid.
Eesmärk on välja selgitada, millist ravi tuleks igale patsiendile pakkuda, et saada ravist võimalikult suur kasu.
Bioloogilisi ravimeid on oluline õppida ka soomlastel ainulaadse geneetilise pärandi tõttu. Lõppeesmärk on tervendav ravi.
