Alates 2014. aastast on Venemaa eesmärk olnud Ukraina kontrolli alla saada, ütleb Eesti Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse ICDS direktori asetäitja Kristi Raik.

Venemaa okupeeris toona Krimmi ja liitis selle ebaseaduslikult oma territooriumiga. 2022. aasta veebruaris tungis Venemaa Ukrainasse eesmärgiga marssida pealinna Kiievisse, vahendab Yle.

Lääneriigid on toetanud Ukrainat muu hulgas majanduslikult ja sõjaliselt, et Venemaa ei võidaks sõda ega suunaks oma agressiooni teistele Euroopa riikidele.

Ukraina katse Venemaa poolt okupeeritud alasid tagasi vallutada on aga olnud aeglane ning Ukraina relvajõudude juhataja tunnistas hiljuti väljaandele Economist antud intervjuus, et sõda on „ummikseisus”.

Lääneriikide poliitikutel on koht, kus peeglisse vaadata, leiavad Yle küsitletud eksperdid.

Olukorra peamine põhjus on see, et Lääs on oma relvaabiga viivitanud. Lääne poliitika on olnud vastuoluline ja osaliselt ebaõnnestunud. Kuigi investeeritud on palju ja eriti USA toetus on märkimisväärne, on relvaabi kogu aeg piiratud, ütleb Raik.

Sama meelt on ka rahvusvahelise poliitika ekspert ja mõttekoja Nordic West Office tegevjuht Risto E. J. Penttilä.

Lääs on andnud liiga vähe sõjalist toetust ja liiga hilja. Ukraina pidi alustama vasturünnakut ilma õhujõudude ja parimate raketisüsteemideta, ütleb Penttilä.

Samal ajal kui Lääs viivitas sõjalise abi otsustega, oli Venemaal aega ehitada kaitsekindlustusi, millest Ukrainal on raske, kui mitte võimatu läbi murda.

Nii USA kui ka Euroopa Liit on mõlemad toetanud Ukrainat kümnete miljarditega – USA sõjaliselt kõige rohkem. Ja nüüd on tulemas veelgi suuremad toetuspaketid.

EL on lubanud Ukrainale umbes 50 miljardi euro suurust toetuspaketti. USA-s on viimane enam kui 60 miljardi dollari suurune toetuspakett aga takerdunud sisepoliitilisse võitlusse.

Eelkõige on probleemne USA toetuse jätkamine pärast Hamasi rünnakut Iisraeli vastu.

Ma ei tea, mis on tänapäeval kindel, välja arvatud üks asi. Ukraina toetus jätkub – mitte tingimata sellel tasemel, kuid Ukraina toetus jätkub, hindab Penttilä.

Ka Raik usub, et toetus jätkub kõigest hoolimata. Venemaa ei ole oma eesmärke muutnud, ta jätkab sõda. Kui sõda peaks peatuma, tugevdaks see Venemaa usku, et ta suudab Ukraina üle kuidagi kontrolli saada. Möönduste tegemine on Ukraina jaoks arusaamatu mõte, märgib ta.

USA telekanal NBC teatas nädalavahetusel, et Ukrainat toetavad riigid arutavad Ukrainaga salaja rahu võimalusi.

Surve rahu saavutamiseks on Penttilä hinnangul suurenenud.

Põhjuseid on kolm. Vasturünnak pole edenenud, ebakindlus USA toetuse taseme osas on suur ning USA tähelepanu nõuavad ka teised kriisid, loetleb Penttilä, viidates Lähis-Ida olukorrale.

Ta ütleb, et külastas hiljuti Washingtoni ja talle jäi mulje, et Hamasi rünnak „lõhkus kõik ameeriklaste mustrid”.

Mis võib edasi juhtuda?

Penttilä hinnangul tuleks esitada neli erinevat stsenaariumi:

1. Sõda süveneb.

2. Sõda muutub külmutatud konfliktiks.

3. Ukraina teeb läbimurde ja saab Krimmi tagasi. Penttilä hinnangul tooks see Venemaal kaasa võimuvahetuse.

4. Pooled sõlmivad vaherahu.

Penttilä ei näe alternatiivi, milles Lääs lubaks Ukrainal iseseisvuse kaotada. Tema arvates oleks see Lääne jaoks liiga suur alandus. See oleks võit Venemaale.

Penttilä sõnul on kõige tõenäolisem see, et surve rahu saavutamiseks suureneb, kuid samal ajal jätkub relvaabi ja Ukraina valmistub nii EL-i kui ka NATO liikmeks saamiseks.

Mingil hetkel võib Venemaa olla vaherahuks valmis kahel põhjusel: kas tema majandus langeb nii rängalt, et sõda ei saa jätkata. Teine võimalus on see, et Hiina suudab Venemaad selles veenda.

Kristi Raik peab tõenäoliseks, et sõda venib. Tema hinnangul pole USA andnud ametlikult märku sellest, et surve rahu saavutamiseks on suurenenud. Selle peamiseks põhjuseks on asjaolu, et Venemaa pole olnud läbirääkimisteks valmis.

Venemaa eesmärk on sõda jätkata ja riigi sihiks on järgmise aasta USA presidendivalimised, mil võim võib muutuda ja USA toetus Ukrainale nõrgeneda või täielikult lõppeda, märgib Raik.

Kumbki asjatundja ei usu Venemaa võitu.

Venemaa võib saavutada osalise võidu, kui lääneriikide toetus Ukrainale oluliselt väheneb ja Ukraina peab jõudma järeldusele, et ta ei saa sõda jätkata, ütleb Raik. Tema hinnangul oleks selline olukord väga ohtlik ja julgeolekuriskid Euroopas „tohutud”.

Venemaa võib tõlgendada seda nii, et Lääs on nii nõrk, et Venemaal tekib kiusatus ka NATO kaitsetahet proovile panna. Raiki sõnul on raske öelda, mis suures pildis kõige tõenäolisemalt juhtub.

Ma ei näe Venemaale suurt võitu, aga kasvõi osaliseks võiduks tuleb valmis olla. See tähendaks aastaid kestvat ebastabiilsust ja väga teravaid suhteid Venemaa ja Lääne vahel, ütleb ta.

Suurim küsimus on, kuidas tagada Euroopa julgeolek, sest vaevalt usaldus Venemaa vastu taastub. Euroopa ja NATO peaksid Venemaad väga tugevalt alla suruma, et Venemaa ei kujutaks ette, et tal on taas võimalusi sellisteks agressioonideks, mõtiskleb Penttilä.