Rahvusvahelise kriisireguleerimise asjatundja, riigiteaduste doktor Timo Hellenberg tunnistab, et on jälginud olukorda Soome idapiiril „üsna mureliku pilguga”.

„Mind hämmastab eelkõige see, et otsustamine toimub järk-järgult ja justkui oodates, mis edasi saab,” ütles ta väljaandele Iltalehti.

Hellenberg leiab, et Soome piiril on „väga tõsine olukord”. Samas soovib ta edastada sõnumi riikide kohta, kellel on juba sarnane kogemus.

Poolast ja Leedust on tulnud sõnum, et tegutsege kiiresti ja ärge oodake järgmist sammu, ütleb ta.

Praegu Leedu pealinnas Vilniuses viibiv Hellenberg ütleb, et arutas seda teemat Briti kolleegidega viimati pühapäeval. Sündmused Soome piiril on tema sõnul üllatanud ka britte.

Nad soovitasid uurida Leedu nn pushback mudelit. Leedus on tänavu kehtestatud seadus, mis lubab piirivalveametnikel piiriületust täielikult blokeerida, ütleb ta.

Seadus põhineb arusaamal sellest, kuidas piiril inimesi ära kasutatakse ja et selline tegevus tuleb lõpetada. Leedu seadustes tehakse selget vahet „loomuliku” ja riiklikult soodustatud rände vahel, millest viimast tuleks ennetada.

Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid nagu Amnesty läksid Leedule kallale juba seaduse ettevalmistamise ajal. Leedu kaitses aga end sellega, et seadus tagab kaitse haavatavas olukorras inimestele.

Viidates sellele käimasolevale arutelule poliitikute seas Soomes kutsun teid üles vaatama Poola ja eriti Leedu kogemusi, ütleb Hellenberg.

Vaadake, kuidas need riigid on käitunud ja millised on eskalatsiooni järgmised etapid, kui me ei tegele selle olukorraga praegu, kus Venemaa määrab mängu olemuse ja tempo.

Balti riigid on Venemaa ohu eest hoiatanud juba pikka aega, lääneriigid kehitasid aga liiga kaua õlgu, märgib Hellenberg.

Venemaa laiaulatuslik illegaalne sõda Ukraina vastu äratas paljusid, kuid sellegipoolest on reaktsioon lääneriikides olnud aeglane. Ka Soome reageerib nüüd Venemaa tegevusele piiril, selle asemel, et varem ennetavaid meetmeid kasutusele võtta.

„Soomes ei tohiks me lihtsalt väita, et täna ei tulnud piiripunktidesse inimesi, nii et pole vaja midagi ette võtta,” ütleb Hellenberg. Pigem tuleb seda tema väitel vaadata kui terviklikku operatsiooni, kus Venemaa on hakanud piirikonflikti tekitamiseks relvana kasutama hätta sattunud inimesi.

Olukord meenutab Hellenbergile Venemaa tegevust kümne aasta taguste Euromaidani protestide ajal Ukrainas, mis viis president Viktor Janukovõtši tagasiastumiseni.

Maidani alguses mobiliseeris Venemaa Ukrainasse inimesi, kes sinna ei kuulunud. Nad tekitasid tagalas kära ja isegi tapsid inimesi, ütleb ta.

Hellenberg näeb, kuidas Venemaa katsetab Soome peal erinevaid provokatsioone ja jälgib, kuidas Soome asjale reageerib. Samuti usub ta hinnangutesse, et Venemaa üritab lõhkuda Soome sisemist ühtsust.

Venemaal on see juba päris hästi õnnestunud. Meil on väga värvikas arutelu, eriti selliste valimiste ajal, toob ta välja.

Hellenbergi sõnul ei ohusta sündmused piiril iseenesest Soome riiklikku julgeolekut. Vaatamata sellele peab ta oluliseks, et ka Soome saaks Leedu omaga sarnase seaduse.

Just sellepärast, et Venemaal ei õnnestuks Soome ühtsust niimoodi kahjustada, ütleb ta.

Hellenberg juhib tähelepanu, et praegune olukord poleks tohtinud kellelegi üllatusena tulla. Asi on olnud kõigile näha, kui oleks pilgud lõuna poole suunatud.

Lisaks Leedule ja Poolale on ka Eestis viimasel ajal Narva piiripunktis karm järjekord, märgib ta. Võib-olla peaksime lõpuks uurima oma lõunanaabreid ja vaatama, mida neilt õppida, lisab ta.