Asjatundja: Soome majanduses on uus oht

eestinen

Soome ettevõtjate ühenduse peaökonomist Juhana Brotherus ütleb, et Euroopa Keskpanga (EKP) järsk intressipoliitika võib Soome seisukohalt liiga tõhusalt toimida.

EKP on püüdnud euroala inflatsiooni ohjeldada baasintressimäärade drastilise tõstmisega. Brotheruse hinnangul on praegu oht, et järgmisel kevadel muutub inflatsioon Soomes deflatsiooniks, vahendab Iltalehti.

See ei oleks sugugi hea Soomele, mille majandus on niigi hädas. Liiga suure inflatsiooni muutumine deflatsiooniks viiks Soome kraavist põhja, sest mõlemad on majanduskasvule mürk.

Mehhanism on erinev, kuid praktikas toob deflatsioon kaasa samad tagajärjed kui liiga kiire inflatsioon, ütleb Brotherus.

Soome Panga hinnangul peetakse deflatsiooni veelgi ohtlikumaks nähtuseks kui inflatsioon.

Deflatsiooni tingimustes tuleb võlgu tagasi maksta väärtuslikuma rahaga kui laenati ning seetõttu on deflatsioonid sageli kaasa toonud võlakriisi ja pankrottide arvu kasvu, seisab Soome Panga kodulehel.

Inflatsioon tähendab üldise hinnataseme tõusu ja deflatsioon langust. Majanduslikust seisukohast on madal inflatsioon hea, kuid liiga kiire on halb. Isegi nulltaset ei peeta eesmärgiks, vaid pigem väikest positiivset inflatsiooni, ütleb Brotherus.

Euroala inflatsioon tõusis eelmisel aastal halvimal juhul üle kümne protsendi. Nüüd on see taandunud neljale protsendile, kuid sedagi peetakse liiga kõrgeks.

EKP on oma pika intressimäära tõstmise käigus võtnud eesmärgiks umbes kaheprotsendise inflatsiooni.

Tõenäoliselt on intressimäärade tõusu nüüd näha, kuid mõju ilmneb hilinemisega. Seega eeldatakse, et intressitõusud ulatuvad järgmisesse sügisesse.

Soome erineb aga Brotheruse sõnul paljudest teistest euroriikidest ning siin on mõjud näha kiiremini. Selle põhjuseks on Soomes üldiselt viiteintressina kasutatav euribor, mis reageerib intressimäärade oodatavatele muutustele. Euriborid on euroalal üldiselt haruldasemad kui Soomes.

Kuigi EKP poliitiliste intressimäärade lahendused võivad Soomele ebasoodsalt mõjuda, ei süüdista Brotherus keskpanka, sest tähelepanu peab olema euroalal.

Brotherus leiab, et Soome võimalused deflatsiooniohtu mõjutada on piiratud. Majanduses pole peaaegu üldse manööverdamisruumi. Jätkusuutlikkuse lõhe on olemas ja võlgnevuse kasv kiire.

Ta ütleb, et poliitikute käsutuses oleksid tööriistad majanduse paindlikumaks muutmiseks. Näiteks kohalike kokkulepete suurendamine võiks olla üks selline vahend, ütleb ta.

Brotherus tunnistab, et suure tõenäosusega ei saa sellistest vahenditest kiiret esmaabi, kuna seadusemuudatusteni viivad protsessid võtavad tavaliselt palju aega.

Kommentaarid