Soome Välispoliitika instituudi programmijuhi Arkadi Moshese sõnul räägib olukord Soome idapiiril muutusest piiri taga.
Valitsuse andmetel on Venemaal viimastel kuudel lubatud või isegi teadlikult suunatud kolmandate riikide kodanikke Soome vastas asuvatesse piiripunktidesse, vahendab Iltalehti.
On selge, et Venemaa poolel piiri on midagi muutunud, ütles Moshes Iltalehtile. Täpne muutus on aga uurijale veel ebaselge.
Inimestel on nüüd takistamatu juurdepääs piirialale. Kui Venemaal oleks tavad teistsugused, poleks olukord selline, märgib Moshes.
Sügisel puhkenud olukord on paljudele meenutanud 2015.–2016. aasta sündmusi Soome kirdepiiril. Toona hakkas Soome Venemaa-vastane piir ootamatult lekkima, kui Vladimir Putini juhitud Venemaa lubas piirialadele ebaseaduslikult umbes 1800 varjupaigataotlejat. Operatsiooni põhjused jäid siis suures osas ebaselgeks.
Sellest ajast peale on Soome suurendanud valmisolekut sarnasteks olukordadeks piiril. Valitsus teatas neljapäeval kavatsusest sulgeda mitmed Venemaa-vastased piiripunktid. Tsentraliseeritakse ka varjupaiga taotlused.
Euroopas on aga idast tõrjutud migrantide näiteid rohkem kui 2015. aastal.
Aastal 2021 lubas Valgevene oma Poola, Läti ja Leedu piiridele tuhandeid illegaalseid pagulasi. Arvati, et see tulenes Valgevene autokraatliku juhi Aleksandr Lukašenka ja Euroopa Liidu suhetest.
Tuhandete illegaalsete põgenike pressimisega üle piiri muutus olukord Poolas, Lätis ja Leedus tõsiseks ning riigid kuulutasid suvel ja varasügisel välja eriolukorra. Sellest ajast peale on Poola oma piirile ehitanud ka 5,5 meetri kõrguse terastraataia.
Milline näeb välja olukord Poola ja Balti piiril täna?
Aja jooksul on olukord piiril rahunenud, ütleb Valgevene välispoliitiliste küsimustega kursis olev Moshes. Varjupaigataotlejate arvu üksikuid tõuse esineb endiselt, kuid kriis ise on möödas.
Kriis vaibus eelkõige tänu Poola ja Balti riikide sihikindlusele, usub teadur. Euroopas saadi aegsasti aru, et tegemist pole tavalise pagulaskriisiga Valgevene piiril.
Oli selge, et olukorra oli loonud ja sellega manipuleerinud Valgevene valitsus. Poola ja teised riigid otsustasid, et nad ei tee Lukašenkale järeleandmisi ning illegaalne immigratsioon peatatakse kõigi vahenditega.
Eriti tõhus oli Poola suhtlus kriisi ajal, usub teadur. Ka hiljem on riik jäänud oma positsioonile kindlaks.
Ja kui Valgevene valitsus mõistis, et operatsiooniga ei saavutata palju, kriis vaibus, sõnab Moshes.
Praegune olukord Soome idapiiril pole muidugi Poola omaga täielikult võrreldav, märgib Moshes. Poolas valgusid mitmeks kuuks piirile tuhanded ja tuhanded inimesed. Soomes on numbrid teised ja kõik on alles alguses.
Riigi sihikindlusest piirikriisi ajal võiks siiski õppida, usub teadur.
Päris eeskujulikult ei lahendatud piirikriisi aga ka Poolas. Eelkõige on inimõiguste organisatsioonides kriitikat tekitanud migrantide ebaseaduslik tagasisaatmine Valgevenesse ja selleks kasutatud vahendid.
Näiteks Human Rights Watch (HRW) teatab, et Poola on ebaseaduslikult ja kohati vägivaldselt tõuganud Valgevenest saabunud varjupaigataotlejaid tagasi piiri taha. Seal kogesid tulijad sageli tõsist vägivalda ja vägistamisi, isegi Valgevene piirivalve poolt.
Mõned Poolast lahkuma sunnitud varjupaigataotlejad ütlevad, et jäid kahe piiritara vahelisele metsaalale lõksu. Seal võisid nad veeta kuni nädala külmas ilma söögi ja joogita. Alajahtumine on võtnud palju elusid.
Poola piirile püstitatud massiivset tara on kritiseerinud ka inimõigusorganisatsioonid. Tara on inimeste peatamiseks peetud mõneti kasutuks ning samas on rajatis suurendanud migrantide inimkannatusi.
Lisaks kirjutab Human Rights Watch ka Poolas nähtud vastuoludest suhtumises erinevatesse migrantidesse. Samal ajal kui Poola-Ukraina piiril töötavaid poolakaid tervitatakse kangelastena, on alates 2021. aastast süüdistatud vähemalt viit Poola aktivisti Lähis-Idast, Aasiast ja Aafrikast pärit põgenikele Valgevene piiril humanitaarabi andmises.
