Indoneesias Java saarel asuv Gunung Padangi megaliidist rajatis võib peita maailma vanimat püramiidi, hindasid teadlased oktoobris avaldatud uuringus.
Indoneesia uurimisrühm kasutas rajatise saladuste paljastamiseks mitmeid tehnikaid nagu radiosüsiniku abil dateerimine, puurimine ja maapealsed sondid. Retsenseeritud uuring on avaldatud ajakirjas Archeological Prospection.
Gunung Padang tähendab kohalikus keeles „valgustuse mäge”. Seal võidi läbi viia religioosseid rituaale. Hollandlased avastasid selle koha uuesti 1890. aastal, vahendab Yle.
Teadlaste hinnangul ei ole Gunung Padang looduslik küngas, vaid püramiidne struktuur. Tõenäoliselt koosneb püramiidi südamik täpselt vormitud andesiidist ehk jahutatud laavast. Selle ümber on lisatud kivikonstruktsioonide kihid.
Radiosüsiniku dateerimise järgi on rajatise vanim osa ehitatud viimasel jääajal, millalgi 25 000–14 000 aastat enne ajaarvamist. Püramiid võib seega olla kuni 27 000 aastat vana.
Kui see on tõsi, on Gunung Padang rohkem kui 20 000 aastat vanem kui Egiptuse püramiidid. Samuti on see tuhandeid aastaid vanem kui Göpekli Tepe, mis ehitati umbes 9000 aastat enne ajaarvamist. Türgis asuvat Göpekli Tepe’t peetakse maailma vanimaks templiks.
Uuringu kohaselt olid Gunung Padangi esimesed ehitajad selle koha hiljem tuhandeteks aastateks hüljanud. Seejärel maeti rajatis teadlikult maa alla umbes 7000 aastat enne ajaarvamist.
Radiosüsiniku dateering viitab sellele, et mitmekihilist ehitist on erinevatel ajastutel jätkatud.
Järgmised ehitajad tulid Gunung Padangi ja ehitasid 6000–5500 enne ajaarvamist vana peale uue osa.
Püramiidi viimane osa ehk tänapäeval mäe otsas nähtavad kiviterrassid ehitati millalgi 2000–1100 aastat enne ajaarvamist, väidab uuring.
Teadlased väidavad, et on leidnud tõendeid võimaliku suure maa-aluse kambri kohta künka sees.
Gunung Padang on ainulaadne pärand ja see on tõenäoliselt maailma vanim püramiid. Edasised interdistsiplinaarsed uuringud paljastavad selle varjatud saladused ja räägivad rohkem iidsetest tsivilisatsioonidest, mis selles mõistatuslikus kohas õitsesid, kirjutavad teadlased.
Kes ja miks Gudung Padangi ehitas, pole teada. Kui koha hinnanguline ehitusaeg on õige, on püramiid ehitatud enne põllumajanduse leiutamist ja tuhandeid aastaid enne esimesi teadaolevaid tsivilisatsioone.
Teadlaste hinnangul pidi ehitajatel omama teadmisi kõrgetasemelistest müüriladumise oskustest juba viimasel jääajal. See seab kahtluse alla praeguse arusaama, et inimtsivilisatsioon ja ehitustehnika arenesid alles pärast jääaega alanud soojal perioodil.
Teadlaste sõnul tekitab küsimusi Gunung Padangi matmine umbes 9000 aastat tagasi. Miks objekt otsustati peita, neil vastust pole. Teadlased usuvad, et tulevikus oleks oluline korraldada väljakaevamisi, et saada täiendavat teavet võimalike maa-aluste ehitiste kohta.
Indoneesia eelmine president, erukindral Susilo Bambang Yudhoyono oli Gunung Padangiga seotud uurimistööst väga huvitatud, kirjutas Austraalia väljaanne Sydney Morning Herald 2013. aastal. Erinevad osapooled on seda kohta uurinud vähemalt 1980ndatest aastatest saadik.
Austraalia väljaande info kohaselt oli muinaspaiga vanuse määramine võtnud rahvusliku ülesande varjundeid. Sel ajal olid 34 Indoneesia arheoloogi ja geoloogi kirjutanud Yudhoyonole avalduse, milles nad väljendasid oma kahtlusi Danny Hilmani meeskonna uurimismeetodite ja motiivide suhtes.
Viimase aasta jooksul on Gunung Padang pälvinud tähelepanu, kuna seda tutvustatakse Netflixi sarjas Ancient Apocalypse.
Selles esitleb Briti autor Graham Hancock oma vastuolulist teooriat, mille kohaselt õitses jääajal tsivilisatsioon, mis hävis mingisuguse murrangu käigus, võib-olla Maad tabanud meteoriidi tagajärjel.
Paljud arheoloogid ja eksperdid on Hancocki teooriad ümber lükanud.
Uurimistöö lõpus tänavad Hilman ja tema uurimisrühm Hancocki nende käsikirja korrektuuri eest ja Gunung Padangi teema tõstatamise eest saates Ancient Apocalypse.
