Kui Venemaa soovib Läänemere veealust infrastruktuuri saboteerida, on tal selleks sobiv sõjaline eriüksus. Väga salajane üksus on viimastel aastatel seotud paljude kahtlaste Venemaa tegevustega merealadel.
Grupp on tuntud kui GUGI. See on lühend venekeelsetest sõnadest, mis tähendavad süvamereuuringute peavalitsust. GUGI eriväljaõppe saanud sõduritel on allveeoperatsioonidel kaks peamist ülesannet: luure ja sabotaaž, vahendab Helsingin Sanomat.
Lääne militaarekspertide hinnangul kuulub Gugi laevastikku vähemalt neli, võimalik, et kuus allveelaeva ja kümneid pinnalaevu. Ametlikult tegutsevad paljud neist uurimislaevadena.
„Venemaa on oluliselt investeerinud võimetesse, millega ta võib ohustada Euroopa kriitilist infrastruktuuri. Ta on pidanud seda oluliseks juba nõukogude ajast,” kirjutab teadur Sidharth Kaushal oma mais ilmunud artiklis.
Kaushal on spetsialiseerunud Venemaa relvajõududele ja töötab Briti uurimisinstituudis RUSI (Royal United Services Institute).
Artikli kohaselt on GUGI juhtimisel allveelaevadel spetsiaalselt väljaõpetatud sõdurid ja varustus, mis võimaldab kahjustada kaableid ja torusid. Allveelaevast välja ulatuvad robotkäed suudavad töödelda või liigutada merepõhjas olevaid esemeid.
Puuduvad tõendid GUGI osaluse kohta Soome ja Eesti vahelise gaasitoru või sidekaabli kahjustamises.
Üldiselt on Venemaa sõjalises mõtlemises juba pikka aega olnud püüd tabada vaenlase majanduse ja ühiskonna jaoks olulisi sihtmärke.
„Konfliktis NATO-ga on merel asuva infrastruktuuri kahjustamine Venemaa sõjategevuse võtmeosa,” kirjutab teadur Kaushal.
Eriüksus GUGI ei kuulu Venemaa mereväe koosseisu, vaid tegutseb otse kaitseministeeriumi alluvuses. Üksus on veidi erineval kujul eksisteerinud alates 1965. aastast. Nõukogude Liit kasutas seda lääneriikide allveelaevaliikluse jälgimiseks ja häirimiseks.
GUGI alluvuses olevad laevad opereerivad kahest Soome lähedal asuvast baasist. Üks on Läänemere kaldal Peterburis ja teine Barentsi mere kaldal Gadžijevos.
GUGI ülesannete hulka kuulub lisaks sabotaažile ka luuretegevus. Näiteks paigaldab see Venemaa veealuseid jälgimisseadmeid ja eemaldab sarnase välisriikide tehnoloogia.
Erivägede allveelaevade hulka kuulub teiste seas ka tuumaallveelaev Lošarik, mis suudab tegutseda väga sügaval meres. 2019. aastal paljastus Lošarik tulekahju tõttu, kui laev sõitis kahtlaselt Norra ranniku lähedalt mööda. Tulekahjus hukkus 14 sõdurit.
GUGI alluvuses tegutsevatest pealveelaevadest on tuntuim uurimislaev Jantar, mida lääne sõjaväevaatlejad on pikka aega pidanud spioonilaevaks.
Jantari kahtlast tegevust merekaablite läheduses on märgatud mitu korda, sealhulgas 2021. aastal Iirimaa lääneosas ja 2019. aastal Suurbritannia lähedal.
Jantari saab kasutada ka allveeoperatsioonidel. Laevalt saab vette lasta kolm inimest mahutava miniallveelaeva või kaugjuhitavad sukeldumisrobotid.
Aastal 2021 märgati GUGI sõdureid tsiviillaevadel, kes osalesid Nord Stream 2 torujuhtme paigaldamisel, teatas USA Jamestowni uurimisinstituudi eelmisel aastal avaldatud artikkel.
Artiklis kirjutab teadlane Andri Rõženko:
„Praktikas võib GUGI allveeoperatsioonide sihtmärgiks saada iga riik oma rannikuvetes, eriti kui kõnealune riik on paigaldanud veealused jälgimisseadmed või on muutunud Venemaa energiaekspordi konkurendiks.”
GUGI pole ainus Vene sõjaväeüksus, mis suudab merel sabotaaži läbi viia. Vene mereväel on ka võimekus sõjalisteks allveeoperatsioonideks ja GRU sõjaväeluure.
