Armeenia peaministri Nikol Pašinjani kõne Euroopa Parlamendis teisipäeval Strasbourgis ei ole Venemaal märkamata jäänud.

Uudisteagentuur TASS märgib muu hulgas „kõrgele Moskva allikale” viidates, et Armeenia „käib” Ukraina ette antud teed.

Pašinjan ütles oma kõnes, et Venemaa rahuvalvajate tegevusetuse tõttu pidi Mägi-Karabahhist lahkuma üle 100 000 armeenlase.

Armeenia on endistest liiduvabariikidest koosneva Venemaa juhitava kollektiivse julgeolekuorganisatsiooni liige. Sõjalise alliansi liikmeteks on lisaks Venemaale ja Armeeniale Valgevene, Kasahstan, Kõrgõzstan ja Tadžikistan.

Sõjalise liidu leping sisaldab klauslit, mis ütleb, et rünnak ühe liikmesriigi vastu on rünnak kõigi vastu.

Kui Aserbaidžaan aga septembris armeenlastega asustatud Mägi-Karabahhi ründas, ei liigutanud Venemaa sõrmegi. Aserbaidžaan vallutas piirkonna rünnakuga, mida ta nimetas „terrorismivastaseks operatsiooniks”.

Pašinjan süüdistas EL-i parlamendis ka Venemaa juhitud sõjalist allianssi Armeenia valitsuse kukutamise nõudmises.

TASS-iga vestelnud allikas kirjeldas Pašinjani kõnesid kui „vastutustundetuid ja provokatiivseid, eriti kui need on seotud Venemaa ning Venemaa ja Armeenia suhetega”.

„Me näeme, kuidas nad üritavad muuta Armeeniat Ukrainaks number 3, kui pidada Moldovat Ukrainaks number 2,” ütles allikas.

Armeenia peaministri kommentaarid ärritasid Kremlit ning juhiti tähelepanu sellele, et Mägi-Karabahh on de jure Aserbaidžaani territoorium.

Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova ütles, et Armeenia juhtkonna viimased tegevused „lõid soodsa pinnase lääne vaenulikule poliitikale” Venemaa suhtes.

Oktoobri alguses ratifitseeris Armeenia parlament Rooma statuudi, mis teeb Armeenia Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) liikmeks.

Haagis asuv Rahvusvaheline Kriminaalkohus andis märtsis Vladimir Putini suhtes välja rahvusvahelise vahistamismääruse. Seega peab Armeenia Putini riiki jõudmise korral arreteerima.