Soome noored ostavad ja müüvad võltsitud kaupa, näiteks sotsiaalmeedia kanalis Telegram. Yle uuris nähtust, mis on uudne isegi võimudele.

Selle loo jaoks kasutas Yle erakordset info hankimise viisi ja liitus tegevuste jälgimiseks sotsiaalmeedia gruppidega. Nähtust muul viisil uurida on võimatu, sest isegi võimud teavad asjast vähe.

Telegrami sõnumitest selgub, et osa müügil olevaid tooteid on varastatud. Kuid sõnumite autentsust ei saa kinnitada, kuna Telegram on anonüümne teenus.

Võltsitud tooteid müüakse ka sotsiaalmeedia platvormidel nagu Tiktok, Instagram ja Snapchat.

Müügikohtade ega gruppide nimesid Yle ei avalikusta, sest ei taheta julgustada kedagi võltstooteid või varastatud kaupa ostma.

Osa sõnumiteenustes ja sotsiaalmeedias müüdavaid riideid on varastatud otse inimestelt. Politsei teatel võetakse tänavaröövide käigus ära nii ehtsaid kui ka võltstooteid.

Eelmise, 2022. aasta iseseisvuspäeva öösel oli soome mees Jukka kella kolme paiku koju naasmas. Ta oli purjus ja liikus jalgsi. Jukka nimi on asja tundliku iseloomu tõttu muudetud.

Umbes 200 meetrit enne Jukka kodu ründasid teda kaks tundmatut isikut. Üks neist lasi Jukkale gaasi näkku ning 33-aastane mees kukkus pikali.

Ründajad võtsid talt rahakoti, milles oli kaks pangakaarti, virtuaalvaluuta kaart, juhiluba ja sularaha.

Röövlid leidsid Jukka iPhone’i ning lõid PIN-koodi saamiseks kukkunud mehele vastu pead ja keha. Jukka ei näinud pipragaasi tõttu midagi, aga löögid tundusid nagu jalalöögid. Nii ütles Jukka oma koodi.

Pärast seda võtsid röövlid Jukkal seljast Nike talvejope ja jätsid ta külmale tänavale lamama.

Häirekeskusesse helistas möödakäija ja sealne operaator kutsus Jukka telefonile. Ta oli šokis, kui küsiti, kas tema suhtes on kasutatud vägivalda. No kasutati küll. Olen 30-aastane mees, jõudis Jukka öelda.

Sel ajal, kui Jukka koos möödakäijaga abi ootas, liigutasid 16-aastased röövlid juba kannatanu raha.
Üks röövlite tuttav, 17-aastane poiss, kasutas Jukka maksekaarti. Ta tellis veebipoest võltsitud tooteid.

Jukka röövlid tabati ja neid karistati Ida-Uusimaa kohtus. Juhtum näitab piraatrõivaste äri tagajärgi.

Jukka pole ainus, kelle riided on röövitud. On juhtumeid, kus rõivaröövides kasutati jõhkrat vägivalda.
Yle käis läbi kohtute otsused, kus olid sõnad tänavarööv ja brändirõivad. Kohtud olid menetlenud 30 juhtumit, kus ohvrilt rööviti või üritati röövida firmarõivaid. Kuriteod pandi toime aastatel 2017–2023.

Teod panid peaaegu alati toime noored täiskasvanud või alaealised. Tegudesse oli kaasatud vähemalt 54 alaealist. Kui kurjategija on alla 15-aastane, ei mõista kohus talle karistust.

Näiteks 2020. aasta suvel peksid kolm noorukit Helsingis Laajasalos ohvrit jalaga ning lõid vastu pead ja keha. Röövlid võtsid ära tema koti ja Nike tossud. Muuhulgas löödi pooleks kannatanu alalõug.

Espoos ähvardas 15-aastane poiss 2021. aasta juulis kannatanut noaga ja röövis talt Gucci vöö.

Kohtuotsustest selgub, et kõige tüüpilisemad varastatud firmariided on tossud või jope. Lisaks neile võetakse tänavaröövides sageli kaasa Apple Airpodsi kõrvaklapid.

Selle aasta suve ja sügise jooksul Soome võltsinguäri nõutuimate toodete hulka kerkinud Trapstari kotid. Võltsingu hind jääb 10–40 euro kanti. Ehtne maksab 110 eurot.

Yle jälgis võltstoodete müüki Telegramis, Instagramis, Snapchatis ja Tiktokis. Mõne erandiga olid müüjad alaealised või noored täiskasvanud. Üheks müüjaks osutus 12-aastane Savo poiss.

Üks müüja, kellega Yle ühendust võttis, oli 16-aastane Kesk-Soome poiss. Yle vestles temaga erandkorras ilma nooruki vanemate nõusolekuta, sest sotsiaalselt olulise nähtuse kohta on muidu raske infot saada.

Ta rääkis, et müüs märtsis-mais seljakotte ehk koopiaid umbes 30 000 euro eest, millest kasum oli umbes pool. Iganädalase tellijate arvu tõestuseks saatis ta Yle-le ekraanipildid.

Oma ebaseaduslikku tegevust põhjendas ta sellega, et tegemist on uue äriga, mida Soomes veel ei tunta. Ta ütles, et sulges oma poe, kuna selle pidamine võttis palju aega.

Yle uuringu järgi on peaaegu kõigil seljakottide müüjatel sarnane tegutsemismudel. Nad asutasid veebipoe, kasutades veebipoode pakkuvat rakendust. Rakenduse abil saate ka oma veebipoodi tooteid valida ja neid hinnata.

Pärast seda, kui ostja on toote tellinud, läheb müüja Hiina veebisaidile, kus müüakse võltstooteid. Esiteks tellitakse tooted Hiina lattu. Kui tooted on laos olemas, suunab Soome müüja need otse ostja ukse taha.
Teine võimalus on, et Soome kaupmees tellib endale suure partii võltstooteid ja müüb neid sotsiaalmeedias.

19-aastane Markku räägib Yle-le, et hakkas võltstooteid müüma alaealisena. Markku nimi on asja tundlikkuse tõttu muudetud.

Ta leidis Hiinast müüja ja kuu aja pärast tulid tooted koju. Riske ei olnud. Nad läbisid tolli kergesti ja ma müüsin need sõpradele, räägib ta.

Ta ei näe midagi kriminaalset selles, et tellib endale võltsitud tooteid, kui neid ehtsate pähe edasi ei müüda. Soome seaduste järgi ei ole oma tarbeks võltstoodete tellimine kuritegu, kuid nende müümine ei ole lubatud. Toll püüab takistada võltstoodete riiki sisenemist.

Sõber tegi Markkule ettepaneku hakata võltsinguid ehtsate pähe müüma. Siis hakkas südametunnistus vaevama ja Markku läks üle ehtsate firmatoodete müügile. Praegu on väga tulus müüa seljakotte ja ehtsaid tooteid, lisab ta.

Markku hinnangul tahavad noored osta võltstooteid selleks, et välja paista. Kallid brändiriided toovad nähtavust ja veidi mõjuvõimu.

Markku sõnul on tema äris röövid lausa igapäevased. Ei saa aru, kas inimene tuleb ostma või röövima. Ohtlikke olukordi on nii palju.

Markku ütleb, et bränditooteid müüma minnes on tal alati sõber või paar kaasas. Nad ei tule tehingu juurde, vaid istuvad näiteks autos. Nii kallilt müües suureneb oht, et keegi tuleb ja röövib sind noaga.

Võltsitud Nike tosse müüakse 15-50 euroga. Originaali hind on 175 eurot.

Tolli peainspektor Riikka Pakkanen on praktiliselt ainus Soome ametnik, kelle ülesandeks on võltstoodete järelevalve.

Toll püüab leida toodete võltsinguid. Paljud neist hävitatakse põletamise teel. Toote hävitamine võib mõnikord olla isiku ainsaks karistuseks. Võltstoodete jaemüüjat võib karistada, kui õiguse valdaja, näiteks Nike või Adidas asja edasi viib.

„Kui keegi on võltsitud tosse juba pikka aega müünud, võivad rahvusvahelised ettevõtted olukorda pikka aega jälgida ja testoste teha,” ütleb Pakkanen.

Kui ettevõte on kogunud piisavalt teavet, võib ta taotleda kuriteo uurimist. Sel juhul süüdistatakse müüjat juriidilises mõttes tööstusõiguste rikkumises. Tavaliselt määratakse selle eest trahve.

Ettevõtete hüvitisnõuded võivad ulatuda kümnetest tuhandetest kuni sadade tuhandeteni.

Alates 2015. aastast on kohtutes tehtud kaks otsust jalatsite ja riiete võltsimise asjades. Esimesel juhul oli Kemi mees tellinud Aasia veebipoodidest võltsitud Louis Vuittoni kotte ja müünud ​​neid enda kodulehel.

Lisaks 500 päevapalga suurusele trahvile tuli süüdimõistetul tasuda Luis Vuitton Malletierile kahjutasu, kaubamärgiõiguse rikkumise hüvitamine ja kohtukulud kokku 13 240 eurot.

Teine juhtum puudutas võltsitud Crocsi jalatsite müüki Lohja kauplustes ja turgudel. Kohtualused surid enne kohtuotsuse langetamist.

Lausa pooled 15–24-aastastest Euroopa tarbijatest nõustuvad võltsingute ostmisega, kui ehtsa toote hind on liiga kõrge. See pole väike asi, vaid kogu maailma puudutav probleem. 2019. aastal oli võltsitud ja piraattoodete turu ulatus kokku 435 miljardit eurot, selgub majandusorganisatsiooni OECD raportist. Värskemat teavet koroonapandeemia tõttu ei ole.

Võltstoodete taga on peaaegu alati organiseeritud kuritegevus, selgub OECD, Euroopa Liidu Tööstusõiguste Ameti EUIPO ja Euroopa Politseiagentuuri Europoli aruannetest.