NATO riikide kaitseministrid kohtusid kahel päeval Brüsselis. Allianssi ootavad ees suured väljakutsed – Ukraina kõrval sõdib nüüd ka Iisrael, edastab Welti korrespondent Dr. Christoph Schiltz Brüsselist.
Brüsseli kohtumine näitas, et NATO on hädas. Ukraina ja Iisraeli toetamiseks ei pruugi olla piisavalt raha ja vahendeid. Esimest korda kohtumisel viibinud Ukraina president Volodõmõr Zelenski loodab, et USA peab lubadustest kinni.
On ka häid uudiseid. Neljapäeva hommikul veidi pärast kella 8.30 teatas kaitseminister Boris Pistorius, et Saksamaa hoiab 35 000 sõdurit NATO uue heidutus- ja kaitsestrateegia jaoks väga kõrges valmisolekus. Sõdurid olid alliansis registreeritud, ütles ta Brüsselis NATO kohtumise ajal. Saksa sõdurid kuuluvad enam kui 300 000 kiirreageerijast koosnevatesse vägedesse, mida saab Venemaa rünnaku korral 30 päeva jooksul paisata alliansi idatiivale.
See on tegelikult oluline uudis. Aga see oli vaid vahemärkus NATO kaitseministrite kohtumisel. 31 liikmesriiki peavad nüüd oma ukselävel hakkama saama kahe plahvatusliku konfliktiga: Ukraina ja Venemaa vahelise sõja ning Iisraeli ja Palestiina terrorirühmituse Hamas vahelise sõjaga.
Pärast Hamasi rünnakut Iisraeli vastu eelmisel nädalavahetusel on NATO riigid seisnud silmitsi täiesti uute küsimustega: kui turvalised on sõdurid NATO väljaõppe- ja nõuandemissioonil Iraagis, kus Hamasil on palju raskelt relvastatud toetajaid? Kuidas peaks allianss reageerima, kui ootamatult seisab silmitsi kahe rindesõjaga idas ja lõunas, sest alliansi sisemiste analüüside kohaselt võib Iisraeli ja Hamasi konflikt halvimal juhul peagi levida ka mujale Lähis-Itta. Ja keda ja kui palju peaksid NATO riigid toetama, Ukrainat või Iisraeli, kui saadaval on vaid piiratud arv tarnitavaid relvi?
Kahepäevasel NATO kohtumisel valitses ülimalt pingeline meeleolu. NATO sõjavägi on juba ammu aru saanud, et Ukraina vastupealetung riigi lõunaosas ei kulge nii nagu plaanitud, et Venemaa on viimastel päevadel edukalt rünnakule läinud idas Kupjanski piirkonnas (Harkivi oblast) ja et peatselt saabub sõjatalv, mis on Ukraina jaoks tõenäoliselt veelgi karmim kui eelmine.
Samal ajal on mure, et Lähis-Idast saab pärast Iisraeli maapealset pealetungi Gaza sektoris püssirohutünn. Allianss võib silmitsi seista enneolematute väljakutsetega: aidata kahel geograafilisel vahetus läheduses asuval partneril vaenlast tõrjuda.
Loomulikult ei taha allianss otseselt konfliktidesse sekkuda. Kuid relvade tarnimine partneritele on hädavajalik. Loomulikult ei taha NATO riigid oma kaitsevõimet ohtu seada ning lisaks kõrgetele kuludele on relvavarud piiratud. See kehtib eriti suurtükiväe laskemoona ja tipptasemel õhutõrjesüsteemide kohta nagu Iris-T ja Patriot. Iisrael ja Ukraina vajavad kiiresti mõlemat. „Neid relvi saab kätte anda ainult üks kord,” ütleb kõrge NATO diplomaat.
Üks tont on NATO koridorides juba päevi kummitanud. Seda nimetatakse „ressursside konkurentsiks”. Küsimus on: kes mida saab, kui asjad lähevad kitsaks? NATO riigid on Ukrainasse laskemoona tarnimisel juba kõvasti maha jäänud. NATO juht Jens Stoltenberg näeb ohtu. „Soovitan tungivalt, et allianss sõlmiks lepingud tööstusega,” ütles ta. See võimaldaks ettevõtetel muu hulgas rohkem laskemoona toota.
Ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski on ärevil. Ta sõitis esimest korda NATO kohtumisele, et nõuda isiklikult rohkem relvavarusid. „Meie põhitähelepanu on meie õhutõrje ja rindejoone peamiste tööriistade, suurtükiväe ja kaugmaasüsteemide tugevdamisel.”
Kui Zelenski mööda pikki NATO koridore jalutas, küsisid ajakirjanikud temalt, kas ta kardab, et tähelepanu ja relvatarned Ukrainale võivad Iisraeli uue sõja tõttu nüüd väheneda. „Ma küsisin ka seda. Nad ütlesid „ei”,”vastas Zelenski. Ta naeratas veidi hapukalt. USA kaitseminister Lloyd Austin oli Zelenskile varem kinnitanud, et Washington suudab pakkuda ressursse mitmes kohas kriiside lahendamiseks. „Seega seisame kindlalt Iisraeli kõrval, kui jätkame Ukraina toetamist,” lubas Austin.
Nüüd on Iisraeli saabunud lisarelvi ja laskemoona USA-st. Iisraeli valitsus oli varem Washingtonile esitanud mitu „konkreetset taotlust”.
Sellest hoolimata toetavad ameeriklased Iisraeli igal aastal 3 miljardi dollari suuruse sõjalise abiga. USA sõjaväel on Iisraelis ka relvade ja laskemoona hoidlad, mida Iisraeli relvajõud saavad hädaolukorras kasutada.
