USA ametnike ja Iisraeli plaanidega kursis olevate inimeste sõnul on Iisrael praeguseks nõustunud USA nõudmisega lükata edasi eeldatav maapealne sissetung Gazasse, et Pentagon saaks USA vägede kaitseks piirkonda õhutõrje saata.

Pentagon kiirustab lähetama piirkonda ligi tosinat õhutõrjesüsteemi, sealhulgas Iraagis, Jordaanias, Kuveidis, Saudi Araabias, Süürias ja Araabia Ühendemiraatides teenivatele USA sõduritele, et kaitsta USA vägesid rakettide eest. USA ametnikud on seni veennud iisraellasi tankide ja jalaväelaste saatmist Gaza sektorisse, et lõpetada Hamasi valitsemine, kuni need seadmed saab piirkonda saata juba sel nädalal, vahendab Wall Street Journal.

„Iisrael jätkab meie Hamasi hävitamise kampaania järgmise etapiga vastuseks 7. oktoobri veresaunale, nagu meie operatiivvajadused nõuavad,” ütles Iisraeli valitsuse pressiesindaja Eylon Levy kolmapäeval.

Kuid Levy ütles, et „arvestatakse paljusid tegureid”, sealhulgas president Bideni üleskutset, et Iisrael ei käituks viha pärast. „Iisrael ei tulista puusalt,” ütles Levy. „Me kasutame oma jõudu mõistlikult.”

USA sõjaliste jõudude kiire kogunemine Lähis-Idas, mille eesmärk on heidutada Hezbollah’d võitlusesse sisenemast ning aidata kaitsta Ameerika personali ja huve, võib viia Washingtoni suuremasse piirkondlikku konflikti Iraani esindajate vastu.

USA väed on juba sattunud Iraani toetatud relvarühmituste rakett- ja droonirünnakute alla Iraagis ja Süürias ning Punasel merel püüdis USS Carney hävitaja kinni tiibraketid ja droonid, mille käivitasid Pentagoni sõnul Jeemeni Houthi väed, keda toetas ka Iraan. Iraan toetab ka Hizbollah’d, mis on alates 7. oktoobrist korduvalt vahetanud surmavat tuld Iisraeliga.

Lisaks USA hoiakule arvestab Iisrael oma planeerimise üleskutseid lubada Gazasse kütust ja rohkem humanitaarabi, luureandmete kogumise jõupingutusi, jätkuvat õhurünnakute kampaaniat, mille eesmärk on Hamasi kõigutamine, ja diplomaatilisi jõupingutusi vabastada veel 200 pantvangi Hamasi poolt, ütlesid Iisraeli ametnikud.

Iraan ei ole avalikult kirjeldanud oma suhteid oma volitatud esindajatega piirkonnas, kuid on mõistnud hukka USA toetuse Iisraelile. Iraani kõrgeim juht ajatolla Ali Khamenei ütles kolmapäeval, et USA „juhtib” Iisraeli pommitamiskampaaniat Gaza sektoris.

„USA on kindlasti sionistliku režiimi kaasosaline tema Gaza-vastastes kuritegudes,” seisis Khamenei kontol sotsiaalmeedias.

Ametnike sõnul on Iisraelis arutelu selle üle, millal väed Gazasse saata. Varem püüdsid Iisraeli ametnikud Hamasi üllatusena tabada, öeldes ajakirjanikele, et nad hoiduvad rünnakust Gazas ja korraldasid seejärel üllatuslööke. USA ametnikud ütlesid, et Iisraeli ametnikud on praeguseks viivitusega nõustunud, hoolimata murest, et mida kauem nad maapealset sissetungi kinni hoiavad, seda paremini on Hamasi võitlejad valmistunud Gazas.

USA ametnikud on hoidnud tihedat kontakti oma Iisraeli kolleegidega, pakkudes sõjalist nõu, jagades luureandmeid ja soovitades tsiviilohvrite arvu vähendada. Biden on alates 7. oktoobrist mitu korda rääkinud Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahuga.

„Koordineerime USA-ga väga strateegilisel ja väga üksikasjalikul tasandil ning hindame seda väga kõrgelt,” ütles Iisraeli ametnik.

Lisaks sõjalisele abile on USA saatnud Iisraeli ka kolm kindralit, kellel on kogemusi võitlevate rühmitustega nagu Islamiriik, et nad nõustaksid Iisraeli sõjaväelasi, ütles Iisraeli ametnik. Iisrael konsulteerib ka USA kindralitega sõja „kõikide areenide” ja Iisraeli vaenlaste üle kogu piirkonnas, ütles ametnik.

USA ametnike sõnul on aga USA sõjaväelaste ähvardamine ülimalt murettekitav. USA sõjaväelased ja teised ametnikud usuvad, et pärast sissetungi algust ohustavad Ameerika vägesid erinevad Iraani toetatud sõjalised jõud.

Seni on Iraagis ja Süürias toimunud vähemalt 13 sellist droonide ja rakettidega rünnakut, mis on lõppenud ühe Ameerika lepingulise töötaja surmaga ja Ameerika drooni hävimisega, teatasid USA ametnikud. Nendes kohtades on olemasolev Ameerika kaitse olnud edukas tõsisemate rünnakute ärahoidmisel. Kuid vähemalt kaks tosinat sõdurit sai vigastada Süürias ja veel 10 Iraagis. Peaaegu kõik vigastused olid Pentagoni sõnul kerged.

USA sõjaväe koosseis, mis hõlmab USS Gerald R. Fordi ja USS Dwight D. Eisenhoweri lennukikandjaid ja nendega kaasnevaid sõjalaevu, High Altitude Area Defense (Thaad) süsteemi terminali ja peaaegu tosinat Patrioti raketipatareid. Kui mõlemad lennukikandjad saabuvad, on USA-l piirkonnas 11 hävitajate eskadrilli, sealhulgas F-15, F-16, F/A-18 ja A-10 ründelennukid, mis on kõik piirkonda viidud alates varasemast ajast.

Kasv on kahekordistanud eskadrillide arvu viimase kahe nädala jooksul ja see on USA viimaste aastate regioonist lahkumise järsk tagasikäik. See toob piirkonda tagasi paljud sõjalised vahendid, mis viidi välja, kui Pentagon nihutas oma fookuse Hiinale ning tõi Lähis-Idast koju vägesid ja varustust.

Lähetused rõhutavad USA ärevust, et Iisraeli kavandatud maapealne operatsioon Gazasse võib vallandada laiema sõja, mis sunnib Iraani toetatud relvarühmitusi kogu piirkonnas ja isegi Iraani ennast suurendama droonide ja rakettide rünnakuid USA baaside, saatkondade ja naftarajatiste või muu olulise infrastruktuuri vastu.

„See on dramaatiline täiendus jõupositsioonile pärast seda, kui oleme teinud ühiseid jõupingutusi oma kohaloleku vähendamiseks piirkonnas,” ütles Washingtoni mõttekoja Lähis-Ida poliitikainstituut töötaja ja endine Pentagoni ametnik Grant Rumley . „Kui te küsite Pentagonilt, on see õpikunäide selle kohta, kuidas nad tahavad, et sõjavägi suudaks kriisile kiiresti reageerida.”

Iisraeli väed võitlesid kolmapäeval neljal rindel, tabades sihtmärke Liibanonis, Süürias, Jordani jõe Läänekaldal ja Gazas ning võideldes merepealtungiga, uue märgina, et sõda Hamasiga laienes aeglaselt Iraani toetatavatele jõududele kogu piirkonnas.

Samal ajal süvenes Gaza humanitaarkriis, kuna Iisrael on alates 7. oktoobrist takistanud kütuse sisenemist enklaavi. Gaza sektori suurim humanitaarabi andja ÜRO abi- ja tööagentuur teatas teisipäeval, et on sunnitud lõpetama oma tegevuse kolmapäeva õhtuks, kui ta kütust ei saa, mistõttu ei saa ta välja jagada Gazasse saabuvat abi.

Iisrael on olnud ettevaatlik Iraani süüdistamisel 7. oktoobri rünnakutes, kuid kolmapäeval ütles Iisraeli sõjaväe pressiesindaja Daniel Hagari, et Iraan on pakkunud Hamasile toetust ja väljaõpet enne ja pärast rünnakut, milles hukkus vähemalt 1400 inimest, ning juhib nüüd relvarühmituste tegevust Iraagis, Jeemenis, Liibanonis ja mujal.

„Tellimused tulevad ühest kohast – Iraanist,” ütles Hagari.

Ta ütles, et Iraan aitas Hamasi enne sõda raha, väljaõppe ja relvade ning tehnoloogilise oskusteabega. „Nüüd aitab Iraan Hamasi luureandmetega,” ütles Hagari.

Palestiina omavalitsuse ametliku teabeagentuuri andmetel on Jordani jõe Läänekaldal alates 7. oktoobrist tapetud vastasseisus Iisraeli sõjaväe ja asunikega 104 palestiinlast. Hamasi juhitava tervishoiuministeeriumi andmetel on Gazas alates sõja algusest tapetud üle 6500 palestiinlase, sealhulgas 2700 last. Neid arve ei saanud sõltumatult kontrollida.

Vahepeal teatas Maailma Terviseorganisatsioon, et kuus Gazas asuvat haiglat on suletud, kuna neil napib kütust, lisaks neile, mis suleti kahjustuste või õhurünnakute tõttu. Mitmed teised haiglad on kütusepuuduse ja blokaadi tõttu kriitiliste teenuste osutamise lõpetanud.

Hoiatus tuli keset kasvavat rahvusvahelist survet Iisraelile teha rohkem Gaza tsiviilelanike kaitsmiseks enne võimalikku maapealset invasiooni vastuseks Hamasi 7. oktoobri rünnakutele.

Iisraeli ametnikud kinnitasid teisipäeval, et Hamasi kontrolli all on Gazas suures koguses kütust ning et lisakütust kasutab rühmituse sõjaväetiib, selle asemel, et anda seda abistavate veoautode jaoks ja haiglates elektri tootmiseks.