President Biden sisenes Valgesse Majja eesmärgiga lõpetada „igavesed sõjad”, mis olid Ameerikat kaks aastakümmet röövinud, ning keskenduda selle asemel siseriiklikele prioriteetidele ja USA konkurentsile Hiinaga.

Hamasi-Iisraeli sõda – ja Bideni vastus – võivad selle tegevuskava tühistada, vahendab Wall Street Journal.

Pärast Hamasi kahe nädala tagust rünnakut Iisraelile on Biden andnud USA vankumatu toetuse Iisraelile, mida ilmestab sel nädalal tema enneolematu sõjaaegne visiit Tel Avivi ja Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu embamine. Iisraeli poolt Hamasi tugipunkti Gaza pommitamine on siiski suurendanud humanitaarkriisi Palestiina enklaavis ja konflikt ähvardab levida.

Pärast plahvatust Gaza haiglas, milles mõlemad pooled teineteist süüdistasid, läks Bideni kavandatud kohtumine Palestiina omavalitsuse presidendi Mahmoud Abbasi ja teiste Araabia liidritega Jordaanias luhta, nihutades reisi tähelepanu Iisraeli kasuks. Biden püüdis seda muljet tasakaalustada, kuulutades välja 100 miljoni dollari suuruse humanitaarabi paketi Läänekaldale ja Gaza sektorile ning paludes Iisraelil minimeerida tsiviilohvreid.

Konflikt on teine ​​​​kuum sõda, millesse Biden pärast Venemaa rünnakut Ukraina vastu on investeerinud USA võimu ja prestiiži, kuid mitte Ameerika sõdureid. Neljapäeval nägi Biden välja vägagi sõjaaegne president, istus ovaalkabinetis Resolute’i laua taga ja pöördus Ameerika avalikkuse ja parlamendi Kongressi poole, et nad toetaksid Iisraeli ja Ukrainat.

„Ameerika juhtkond on see, mis hoiab maailma koos. Ameerika liidud on need, mis hoiavad meid, Ameerikat, turvalisena,” ütles Biden õhtusel vaadatavuse tippajal. „Et panna kõik see ohtu, kui me Ukrainast minema läheme, kui pöörame Iisraelile selja, pole seda väärt.”

Väliskonfliktid ähvardavad neelata USA valitsuse tähelepanu ja varjutada uut valimiskampaaniat, milles Biden lootis keskenduda oma majanduslikele ja siseriiklikele saavutustele, ning suunata ressursse eemale Hiina vastu võitlemiselt.

Biden peab juba võitlema Ameerika avalikkusega, kes on skeptiline USA jätkuva toetuse suhtes Ukrainale ja pikaleveninud seotuse suhtes välismaistes konfliktides. 100 miljardi dollari suurune toetuspakett Ukrainale, Iisraelile ja teistele liitlastele, millest ta tippajal peetud kõnes teatas, seisab silmitsi tõkkega lõhestunud Kongressis, kus nädalaid kestnud talitlushäired on jätnud vabariiklaste juhitud parlamendi juhita.

Bideni niigi madalad toetusreitingud kodumaal on viimase kriisi ajal veelgi langenud, vaatamata ameeriklaste seas laialt levinud Iisraeli vankumatule toetusele. Kui Iisraeli-Gaza vägivald peaks levima, võib laiem Lähis-Ida konflikt kahjustada ka maailmamajandust, tõstes energia hindu, mis on olnud kõrgel juba kaks aastat ja mis toidab inflatsiooni – milles Ameerika tarbijad on süüdistanud Bidenit.

„Kui Iisraeli võtta tõsiselt, et nad tahavad Hamasi hävitada, tähendab pikas sõjas osalemine mitut kuud, tuhandeid hukkunuid, võib-olla veel üht rinnet Liibanonis, võib-olla rahutusi Pärsia lahel, võib-olla kõrget nafta hinnataset,” ütles Washingtoni mõttekoja Lähis-Ida Instituudi juht Paul Salem. „Sellel on tagajärjed.”

Kaks sel nädalal avaldatud küsitlust, millest ühe viis läbi Quinnipiaci ülikool ja teise ​​CBS News näitasid, et 85 protsenti vastanutest on mures laiema sõja pärast Lähis-Idas; CBS-i küsitlus näitas samuti, et kuigi vastajad pooldasid valdavalt Iisraeli, pooldasid relvade ja varustuse saatmist vähem kui pooled.

Biden käsitles oma kõnes ameeriklaste väsimust, kes arvavad, et USA ei peaks kulutama oma ressursse teiste riikide sõdadele. Ta kinnitas, kui oluline on toetada Ukrainat ja Iisraeli, kujutades neid demokraatlike riikidena, keda ähvardavad agressorid, lubades samal ajal lõpetada Ameerika sõjaväelaste sekkumise.

„Ma tean, et need konfliktid võivad tunduda kauged. Ja on loomulik küsida: miks see Ameerikale oluline on? ütles Biden. „Teate, ajalugu on meile õpetanud, et kui terroristid ei maksa oma terrori eest hinda, kui diktaatorid ei maksa oma agressiooni eest hinda, põhjustavad nad rohkem kaost, surma ja rohkem hävingut. Nad jätkavad ning kulud ja ohud Ameerikale ja maailmale aina kasvavad.”

Alates ametisse astumisest on Biden sageli kirjeldanud keskse eesmärgina tõestada, et demokraatiad on oma rahvale tulemuste pakkumisel autokraatiatest paremad. Süsteemidevaheline võitlus on olnud Bideni valitsust elavdavaks jõuks, mis on mõeldud vastulauseks autokraatidele nagu Hiina liider Xi Jinping ja tema väitele, et „ida tõuseb, samal ajal kui lääs langeb”.

Bideni otsus viia USA väed välja Afganistanist pärast 20-aastast sõda oli osaliselt mõeldud kodumaiste prioriteetide ümbersuunamiseks. Tema esimese kahe ametiaasta jooksul saavutatud seadusandlik edu on eraldanud sadu miljardeid dollareid infrastruktuuri moderniseerimiseks, pooljuhtide tootmise ja puhta energia tehnoloogiate edendamiseks ning tootmise taaselustamiseks, et USA saaks Hiinaga konkurentsis paremini hakkama.

Eelmisel, 2022. aastal välja antud riikliku julgeoleku strateegiadokument, mis kujutas Hiinat, Venemaad ja kliimamuutusi peamiste väljakutsetena, seadis keskklassi ülesehitamise samuti põhieesmärgiks. „USA on tugev välismaal, sest meie oleme tugevad kodus,” seisis strateegias.

Bideni kampaania teiseks ametiajaks on keskendunud peamiselt nendele investeeringutele kodumaal, samas kui abid näevad tema jõupingutusi maailmaareenil osana sellest, et ta on rahututel aegadel kindel liider. Demokraatiate ja autokraatiate vaheline võitlus jääb nende sõnul tema 2024. aasta platvormi osaks.

Lähis-Ida, mis vaid nädalaid tagasi oli Bideni ametnike sõnul vaikne, on nüüd jõudnud valitsuse tähelepanu keskpunkti. Hamasi rünnakutes 7. oktoobril, mis puudutas viimast vägivalda, hukkus üle 1400 iisraellase ja üle 200 inimese on võetud pantvangi. ÜRO hinnangul on Iisraeli õhurünnakutes Gazas hukkunud üle 4000 inimese – sealhulgas üle 1000 lapse – ja üle miljoni inimese on ümber asunud.

Kriis on sundinud USA valitsust tegema ööpäevaringseid ja igakülgseid jõupingutusi, et toetada Iisraeli, ohjeldada konflikti ja koguda toetust nii kodu- kui välismaal.

Biden on pidanud mitmeid kõnesid Iisraeli toetuseks ja kohtunud juudi-ameerika kogukonna liikmetega. Kõrgemad valitsusametnikud on pidanud arutelusid oma Iisraeli kolleegidega, et hinnata Iisraeli sõjalise reageerimise plaane ja luua Gazas humanitaarkoridore. Välisminister Antony Blinken lõpetas sel nädalal Lähis-Idas diplomaatilise kiirkülastuse, et aidata läbi rääkida Hamasi võetud pantvangide vabastamise üle ja takistada vägivalla levikut.

Valitsuse sees hakkavad ilmnema erimeelsused ametnike vahel seoses ilmse kallutatusega Iisraeli poole. Blinken saatis neljapäeval välisministeeriumi ja välisteenistuse ametnikele kirja, milles kutsus üles rahunema ja ütles, et kuigi Iisraelil on õigus end kaitsta, on oluline, kuidas ta seda teeb.

Mõned ametnikud suhtuvad pessimistlikumalt ka teiste Iisraeli vaenlaste – näiteks Liibanonis asuva, Iraani toetatud Hizbollahi – konfliktiga liitumise suhtes. Hirmud, et vägivald õhutab terrorismi ja rünnakuid ameeriklaste vastu, ajendasid välisministeeriumi välja andma haruldase ülemaailmse hoiatuse, kutsudes välismaal asuvaid USA kodanikke valvel olema. Mitme Lähis-Ida riigi ameeriklastel on soovitatud kiiremas korras lahkuda – olukord meenutab 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakute vahetut järelmõju.

Tel Avivis viibides saavutas Biden esialgse kokkuleppe lubada algselt 20 veokit humanitaartarnetega Egiptuse Rafahi piiripunkti kaudu Gazasse. Kuna Iisraeli piiramine katkestas enklaavi vee-, toidu-, elektri- ja meditsiinivarustuse, on Maailma Terviseorganisatsioon kirjeldanud USA abi kui „tilka ookeanis”. Pärast seda, kui Iisraeli õhurünnakutes kannatada saanud tee remonti tõttu piiriületus katkes, sõitis konvoi laupäeval Gazasse, enne kui Egiptus piiri uuesti sulges.

Mõned valimisringkonnad, mis aitasid Bideni Valgesse Majja valida, nagu noored ja edumeelsed valijad, aga ka araabia- ja moslemi-ameeriklased, on kritiseerinud seda, mida nad peavad USA poolt loa andmiseks Iisraeli pommitamisele.

Iisraelis viibides ja oma neljapäevases kõnes püüdis Biden pöörduda kriitikute poole, tehes vahet Hamasi võitlejate ja tavaliste tsiviilisikute vahel. „Me ei saa ignoreerida süütute palestiinlaste inimlikkust, kes tahavad elada ainult rahus ja omada võimalust,” ütles ta.