„Sügisvihmad ja talvine külm muudavad kõike,” ütles praegu Donetski oblastis Kiievi relvajõududes teeniv Ukraina võitleja major Viktor Tregubov väljaandele Newsweek: „See on kõige tugevamate ellujäämine, need, kes suudavad uute tingimustega kohaneda.”
Ukraina suvine vasturünnak oli võidujooks ajaga. Ukraina on väitnud, et rünnak lükkus kuni üheksa kuud edasi, kuna riiki ei jõudnud õigel ajal Lääne relvad – see tõukas Kiievi lähemale kurikuulsale porise hooajale, mis nüüd riiki tabab.
Sellegipoolest on Kiievi väed Venemaa valduses olevaid territooriume purustanud, kuid saavutanud raske vaevaga vähem kasu kui Ukraina poliitilised ja sõjaväejuhid arvatavasti lootsid. Kuid ilm on nüüd pöördunud ja isegi USA märkimisväärse sõjalise abi saabumisest sel nädalal ei pruugi piisata, et võidelda aastaaegade vältimatu käiguga.
„Ma kardan, et peame nüüd tunnistama, et Ukrainal pole sel suvel enam palju võimalusi saavutada olulisi territoriaalseid edusamme,” ütles Haagi julgeoleku-uuringute keskuse strateegiline analüütik Frederik Mertens.
„Krimmi viiva maismaasillani murdmise võib enne rasputitsat (Ukraina porine hooaeg) ilmselt välistada,” ütles ta Newsweekile. „See osa Ukraina suvisest pealetungist pole olnud edukas.”
See Ukraina lõunaosa territoorium hõlmab Ukraina Hersoni ja Zaporižja oblasti lõike. Venemaa on territooriumid annekteerinud, kuid ei kontrolli neid täielikult ning on viimastel kuudel kaotanud kontrolli osade Ukraina külade üle.
Maasilla katkestamine ja Krimmi poolsaare isoleerimine oleks Ukraina jaoks märkimisväärne võit ning seda peeti vastupealetungi üheks peamiseks eesmärgiks. Kiiev oli lootnud lõhkuda tee Venemaa kontrolli all oleva Tokmaki poole, liikudes Melitopolini enne lõpuks Aasovi mereni jõudmist.
Kuid Ukraina rasputitsa on aasta viimastel kuudel alati tulnud, nagu ka 2022. aastal.
Ilma halvenemisest on möödas vaid paar päeva, kuid „kindlasti on kaevikus palju keerulisem olla kui [suvel],” kommenteeris Ukraina parlamendi liige Oleksi Gontšarenko. Paljud Kiievi sõdurid on olnud nendes kaevikutes peaaegu 20 kuud ja „nad on kurnatud, nad on väsinud”, ütles ta Newsweekile.
„Tuleb väga raske talv,” ütles Gontšarenko. „Me peame tõde tunnistama.”
„Külm ilm ei tee tegelikult õnnelikumaks,” ütles Tregubov. „Kui me räägime lahinguvalmidusest, siis sügisesed vihmad ja talvine külm muudavad kõike ning piiravad mõlema poole ründepotentsiaali.”
Ukraina on lubanud jätkata survet. „Külmas, märjas ja poris on raskem võidelda,” ütles Ukraina sõjaväeluure juht kindralleitnant Kõrõlo Budanov septembris. Kuid „võitlused jätkuvad, vasturünnak jätkub,” ütles ta.
Endiselt on võimalik sõdida lõunas ja idas, kuid see on „suur väljakutse”, ütles Ukraina sõjaväekapten ja endine infrastruktuuriminister Volodõmõr Omeljan Newsweekile. Ta ütles, et on raske prognoosida, kuidas Ukraina operatsioonid kulgevad, kuid lisas, et Ukraina on sellegipoolest „väga tänulik” Kiievi vankumatutele läänepoolsetele toetajatele.
Ja optimism on alles. „Venemaa on võidelnud Ukraina vastu alates 2014. aastast; nii mõnigi sügis, talv ja kevad on lahingutegevuses juba kordunud,” ütles Juri Fedorenko, kes juhib Harkivi 92. mehhaniseeritud brigaadi mehitamata õhusõidukite kompaniid Achilleus riigi idaosas asuva Donetski oblasti linna Bahmuti ümber.
„Kuna hakkab külm ja sajab vihma, muutub pinnas mudaseks,” ütles ta Newsweekile. Logistika muutub keerulisemaks, tarned eesliini positsioonidele on tema sõnul häiritud. „Kuid vaenlasel on samad probleemid.”
Tõenäoliselt neelab muda Ukraina 31 äsja saadud Abramsi tanki potentsiaalset edu. USA poolt annetatud rasked M1 Abramsid on mudasel maastikul „piiratud liikuvusega” ja tõenäoliselt vajavad nad soomustatud päästeautosid, et neid mudast välja tirida – seni, kuni tanki meeskond ei ole tule all, ütles Ühendkuningriigi King’s College’i sõjauuringute osakonna järeldoktor Marina Miron.
Kuid asi pole ainult tankides. Ukraina allikad rõhutavad droonide olulisust ja seda, kui olulised saavad olema kaugmaaraketid Venemaa relvastuse ja hoidlate ründamisel talvel ja kevadel kaugel rindejoonest, ütles Fedorenko.
Relvad, raketitulesüsteemid ja laskemoon on Vene vägedele surve all hoidmisel veelgi kriitilisemad, ütles droonikompanii ülem. „Külmal perioodil pori tõttu läbimatuks muutuvates piirkondades on väga oluline, et suudaksime tagada tulejõulise eelise vaenlase ees,” ütles ta.
Sõda on ammu muutunud kurnamislahinguks, ilma et see tõenäoliselt muutuks. Venemaa sõjaväejuhid on saanud kurikuulsaks silmatorkavate personalikaotuste poolest, kandes suuri kaotusi operatsioonidel, mis nõudsid ka hulgaliselt sõjaväesõidukeid.
Gontšarenko ütles, et Kiiev peab kõndima mööda nööri, et saavutada hädavajalikud edusammud ja säilitada oma lahingutes karastunud, kuid väsinud sõjaväelased. „Meil lihtsalt ei saa olla suuri kaotusi.”
