USA meedia: Putin saab, mida ta tahab

Kui Iisrael ja Hamas lähevad täielikku sõtta, on Venemaa olnud pigem kõrvalmängija kui peaosatäitja. Puuduvad tõendid selle kohta, et Moskva oleks otseselt kaasa aidanud Hamasi jõhkrale rünnakule Iisraeli vastu 7. oktoobril, hoolimata mõnest varasemast väitest. Ka diplomaatiliselt on Kreml olnud tühise tähtsusega, suutmata maandada metastaase tekitavaid pingeid.

Eelmine nädal tegi selgeks Venemaa perifeerse staatuse. Kui president Biden sõitis USA intensiivse süstikdiplomaatia raames läbi Lähis-Ida Iisraeli, siis Venemaa president Vladimir Putin, kes oli oodanud ligi 10 päeva, et Iisraeli peaministrit Benjamin Netanyahut telefonikõnega meeles pidada, suundus hoopis Pekingisse. Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis kurtsid Venemaa ametnikud sõjas hukkunud tsiviilohvrite üle ja nõudsid humanitaarrelvarahu. Kuid see ei olnud midagi enamat kui esitus. Kuna Moskval puudub mõjuvõim konflikti osapoolte üle, ei saa Moskva korraldada Hamasi pantvangide vabastamist ega humanitaarabi koridore kindlustada, rääkimata lahingute peatamisest, vahendab New York Times.

Kuid vaatamata oma piiratud mõjuvõimule on Venemaa tõusmas sõjast peamiseks kasusaajaks. Minimaalsete jõupingutustega lõikab Moskva kasu piirkondlikust kaosest, mis ähvardab iisraellasi ja palestiinlasi laastamise ja hävinguga. Kolmes võtmevaldkonnas – sõjaline rünnak Ukraina vastu, Lähis-Ida plaanid ja ülemaailmne narratiivide sõda lääneriikidega – võidab Venemaa pikaleveninud konfliktist. Ilma suurt midagi tegemata saab Putin, mida ta tahab.

Eelkõige tõmbavad Gaza sündmused Lääne poliitikakujundajate ja avalikkuse tähelepanu Ukraina sõjast eemale. Võideldes jahvatava vasturünnakuga, taludes samal ajal lakkamatut Venemaa pommitamist, peab Ukraina nüüd jagama eetrit Iisraeli ja palestiinlastega. Hirm, et Lääne ühiskonnad on hakanud kannatama „Ukraina väsimuse” all, mis oli piisavalt tõsine enne 7. oktoobrit, kasvab jätkuvalt. Venemaa jaoks võib see tuua teretulnud hingamise Ukraina-vastaste kuritegude pideva kontrolli alt. Möödunud nädalal olid kõigi pilgud Gazal, mistõttu jäi tähelepanuta Venemaa tappev raketirünnak Ukraina Zaporižja linnale.

Kui meedia tähelepanu napib, napib ka laskemoona. Biden on lubanud, et Ühendriigid saavad toetada nii Iisraeli kui ka Ukraina julgeoleku vajadusi, ning palub parlamendilt Kongressilt nende katteks 105 miljardit dollarit erakorralist rahastamist. Kuid Iisrael võib lõpuks vajada relvi, mida Ukrainas praegu napib, sealhulgas ründedroone ja suurtükiväemoona. Omaenda tekitatud kurnamissõja lõksus olev Venemaa naudib USA jaoks uue ja nõudliku konflikti ilmumist, mis tühjendab vastaste jõud.

Veelgi enam, Gaza sõda ähvardab Bideni valitsuse jõupingutusi Iisraeli ja Saudi Araabia vaheliste suhete normaliseerimiseks edasi lükata – kui mitte rööbastelt välja ajada. Juba enne seda kuud oli Washingtonil raskusi lepitada osapoolte erinevad nõudmised seoses USA julgeolekugarantiidega, Saudi Araabia tsiviiltuumaprogrammiga ja palestiinlaste saatusega. Uus vägivallatsükkel ohustab nüüd kogu algatust.

See rõõmustab Moskva ametnikke, kes on alati vaadanud Abrahami kokkuleppeid, Iisraeli ja mitme araabia riigi vahel 2020. aastal sõlmitud lepingute kogumit, mis sillutasid teed Saudi Araabia normaliseerimisprotsessile, kui Ameerika projekti, mis jätab Venemaa kõrvale. Selle plaani kõikumine pakub Venemaale enamat kui lihtsalt naudingut näha Ameerika raskusi. Moskval on omad plaanid tuumakoostööks Saudi Araabiaga ning ühtlasi loodab ta nurjata Araabia-Iisraeli kaitsepartnerluse küpsemise Iraani, üha lähedasemaks muutuva Venemaa partneri vastu.

Kuid Venemaa suurim võit võib tulla ülemaailmse arvamuse kohtus. Moskva sõnumid konflikti kohta – Kreml on keeldunud nimetamast 7. oktoobri rünnakut terrorismiks ja süüdistas eskaleerumises Lääne poliitika vigu – ühtlustab Venemaa avalikkuse suhtumisega suures osas Lähis-Idas. Üleskutsed kõigi tsiviilisikute kaitsmiseks ja Iisraeli enesekaitse õiguse tunnustamine viitavad Palestiina-meelsele positsioonile. Venemaa meediakajastustes on kesksel kohal Palestiina kannatuste näitamine Gazas ja Venemaa ametnikud on tähelepanu pööranud humanitaarprobleemidele, vältides samas otsest keskendumist Hamasile. Moskva suhtumine Palestiina asjasse ei ole uus, kuid Kreml on selle koha pealt selgesõnalisemaks muutunud.

Ometi ulatuvad Venemaa püüdlused Lähis-Idast kaugemale. Pidades end Taavetiks läänepoolse Koljati vastu on Venemaa kujundanud oma sõja Ukraina vastu „antikoloniaalseks” võitluseks, et lõpetada Lääne ülemaailmne domineerimine, kasutades ära võimsaid kaebusi, mis kogu arengumaailmas on Lääne ülbuse ja silmakirjalikkuse üle. Kremli vastus Gaza sõjale, distantsi seadmine enda ja Washingtoni ühemõttelise Iisraeli-meelse hoiaku vahele, on mõeldud nende tunnete edasiseks ärakasutamiseks. Venemaa jaoks oleks Läänes pettumuse suurenemine ja isegi uute poolehoidjate võitmine tema väljakutsele ülemaailmsele korrale edusammud, mis väärivad Iisraeli häirimise ohtu. See, et selline seisukoht Euroopas pingeid tekitab, on meeldiv kõrvalsaadus.

Venemaa küünilisus selles kõiges on enesestmõistetav. Moskva kutsus ÜROs välja erakorralise istungi seoses Gaza haigla rünnakuga – arvestamata sellega, et ta on 20 kuud veetnud Ukraina eluhooneid ja tsiviilinfrastruktuuri pommitades. Kuid riikides, mida ässitab üles viha ja ahastus Iisraeli sõjaliste tegevuste pärast Gazas, sobib Venemaa kriitika hästi eelarvamustega Iisraeli ja selle läänepoolsete toetajate kohta. Sellega seoses laienevad lõhed arengumaade ja lääneriikide vahel. Venemaa ei jäta kasutamata võimalust lõhet veelgi süvendada.

Toetades Ukrainat viimase 600 päeva jooksul ja seistes nüüd koos Iisraeliga selle pimedaimal tunnil, on Lääne ametnikud püüdnud ülejäänud maailma veenda, et ülemaailmne kord on kõikumas ja demokraatlikud väärtused ohus. Kuid kui Iisrael ja Hamas satuvad vägivallakeerisesse, ei ole Lääs narratiivide lahingut kaugeltki võitnud. Ukraina sõda on taandunud tagaplaanile; USA juhitud diplomaatia Lähis-Idas on segi; ning Lääs ja ülejäänud seisavad vastamisi vastastikuse mõistmatuse kuristiku kohal.

Sellest olukorrast lähtudes annab Venemaa endast parima, et kasu sisse kasseerida.

Kommentaarid
(Külastatud 1,950 korda, 1 külastust täna)