USA andmetel kavatsevad Iraani toetatud relvarühmitused suurendada rünnakuid USA vägede vastu Lähis-Idas, kuna Iraan püüab USA ametnike sõnul ära kasutada piirkonnas vastureaktsiooni USA toetusele Iisraelile.

Relvarühmitused on juba korraldanud mitu droonirünnakut USA baaside vastu Iraagis ja Süürias, vahendab CNN.

Kuid USA-l on nüüd konkreetne luureteave, et samad rühmitused võivad Iisraeli ja Hamasi vahelise sõja jätkudes veelgi eskaleeruda.

Kõikjal vilguvad punased tuled, ütles piirkonna USA ametnik CNN-ile.

Ametnikud ütlesid, et praegu näib Iraan rühmitusi pigem julgustavat kui otseselt suunavat. Üks ametnik ütles, et Iraan annab relvarühmitustele juhiseid, et neid ei karistata – näiteks relvade varustamata jätmisega –, kui nad jätkavad USA või Iisraeli sihtmärkide ründamist.

Esmaspäeval ütles riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja John Kirby, et nende rühmituste ja Iraani revolutsioonilise kaardiväe vahel on „väga otsene seos” ning ta ütles, et USA on „sügavalt mures nende rünnakute võimaliku olulise eskaleerumise pärast lähipäevadel.”

USA kõrge kaitseametnik kordas seda muret esmaspäeval.

„Näeme lähiajal väljavaateid USA vägede ja isikkoosseisu vastu palju suuremaks eskalatsiooniks,” ütles ametnik. „Ja teeme selle selgeks. Niidid viivad otsaga Iraani. Iraan rahastab, relvastab, varustab ja koolitab relvarühmitusi ja volitatud vägesid kogu piirkonnas. … Valmistume selleks eskaleerumiseks nii oma vägede kaitsmise kui ka valmisoleku osas otsustavalt reageerida.”

Iraan toetab IRGC-Qudsi vägede kaudu mitmeid volitatud relvarühmitusi piirkonna riikides ning Teheran ei oma alati nende rühmade üle täiuslikku juhtimist ja kontrolli. Üks allikas märkis, et see, kui valmis need rühmad on iseseisvalt tegutsema, on „püsiv luurelünk”.

Kuid Kirby sõnul „me teame, et Iraan jälgib neid sündmusi tähelepanelikult ja mõnel juhul hõlbustab aktiivselt rünnakuid ja õhutab teisi, kes võivad soovida konflikti enda huvides ära kasutada,” ütles ta. „Iraani eesmärk on säilitada siin mingi usutav surve, kuid me ei luba neil seda teha.”

CNN-i küsimusele esmaspäeval, kas Iraan juhib rühmitusi, vastas välisministeeriumi pressiesindaja Matthew Miller: „Kas nad juhivad neid või mitte, need on relvarühmitused, mida nad on sponsoreerinud ja mille eest nad vastutavad.”

USA välisministeeriumi kõrge ametnik ütles eraldi CNN-ile, et USA ja tema partnerid on „kõik ühel lainel, et saadavad Iraanile selge sõnumi, et Iraani ei tohiks püüda olukorda ära kasutada ning tema kontrolli või mõju all olevad rühmad peaksid samuti mitte püüma seda ära kasutada,” ja kui Teheran seda teeb, võivad sellel olla väga eskaleeruvad ja kohutavad tagajärjed.

„See pole ainult USA sõnum, see on jagatud sõnum,” ütles ametnik.

Katar on olnud peamine vahendaja USA ja tema liitlaste ning Iraani vahel, ütlesid mitmed ametnikud CNN-ile.

Hiljutiste droonirünnakute puhul USA vägesid majutavatele baasidele on „Iraan kindlasti rohkem süüdi kui Hamasi rünnaku puhul Iisraelis,” ütles teine ​​luureandmetega tuttav inimene. CNN teatas varem, et Iraani valitsusametnikud polnud Hamasi terrorirünnakust Iisraeli vastu 7. oktoobril teadlikud.

Iraani väed on varem rünnanud baase, kus majutatakse USA vägesid, ning USA on vastanud õhurünnakutega rühmituste infrastruktuuri vastu, sealhulgas alles märtsis. Kuid teine ​​allikas ütles, et praegu on iraanlaste isu [konflikti] laiendamise järele suur. Nende riskitaluvus on kõrge.

Samal ajal tugevdab USA kõrgendatud ohtude valguses aktiivselt oma kaitset. USA-l on ISISe-vastase koalitsiooni osana Iraagis umbes 2500 ja Süürias umbes 900 sõdurit ning kaitseminister Lloyd Austin ütles nädalavahetusel tehtud avalduses, et paigutab piirkonda täiendavaid õhutõrjesüsteeme vastuseks „hiljutistele eskalatsioonidele Iraani ja teda esindavate jõudude poolt” kogu Lähis-Idas. Nende hulka kuuluvad Terminal High Altitude Area Defense (THAAD) raketisüsteem ja täiendavad Patrioti patareid.

Esmaspäeval tulistati alla kaks USA vägesid Süürias sihikule võtnud drooni ning Iraagis ja Süürias olid eelmisel nädalal kolm erinevat droonirünnakut arvatavate Iraani esindajate poolt, kinnitas kaitseministeerium Pentagon. Eelmisel neljapäeval püüdis Jeemeni ranniku lähedal tegutsenud USA mereväe sõjalaev kinni mitu Iraani toetatud Houthi mässuliste tulistatud raketti, mis näisid olevat suundumas Iisraeli poole.

Teheranis ei paista olevat selget üksmeelt selles, milline lähenemine Iisraeli ja Hamasi vahelisele sõjale võtta.

„Olen kindel, et nende süsteemis on erinevaid hääli, mis propageerivad erinevaid asju,” ütles välisministeeriumi kõrge ametnik.

Teine ametnik ütles, et kuigi on ebatõenäoline, et Iraan oleks valmis astuma otsestesse sõtta Iisraeli või USA-ga, võimaldab volitatud esindajate suunamine USA baaside ründamiseks Lähis-Idas Iraanil säilitada oma mõjuvõimu ja mainet, juhtides samas eskalatsiooniriske.

Iraani välisminister Hossein Amir-Abdollahian ütles pühapäeval Teheranis peetud pressikonverentsil oma Lõuna-Aafrika kolleegi Naledi Pandoriga, et Lähis-Ida on nagu „püssirohutünn”, vastavalt riiklikule Tasnimi uudistekanali avaldatud tsitaatidele.

„Igasugune valearvestus jätkuval genotsiidil ja sunniviisilisel ümberasumisel võib olla tõsiste ja kibedate tagajärgedega nii piirkonnas kui ka sõjaõhutajate jaoks,” ütles Abdollahian, viidates USA-le ja Iisraelile.

Iraani välisminister hoiatas ka USA-d ja Iisraeli, et „kui inimsusevastased kuriteod kohe ei lõpe, on igal hetkel võimalus, et piirkond väljub kontrolli alt.”

„Oleme mures võimaliku eskaleerumise pärast,” ütles kaitseminister Lloyd Austin telekanali ABC saates „This Week”. „Tegelikult on see, mida me näeme, väljavaade meie vägede ja inimeste vastu suunatud rünnakute oluliseks eskaleerumiseks kogu piirkonnas ning seetõttu teeme kõik, mis on vajalik, et meie väed on õigel positsioonil ja nad on kaitstud ning et meil on võimalus reageerida.”