Avalikkuse pilkude eest eemal ja verisest rindejoonest kaugel räägivad Ukraina ja Venemaa endiselt omavahel, seda üha rohkem.

Riikidel, kes on nüüdseks vannutatud vaenlased, kes võitlevad karmi sõda, õnnestub pidada läbirääkimisi mõnes põhilises humanitaarküsimuses: sõjavangide ja surnud sõdurite surnukehade vahetamine; laevade läbisõit Ukraina Musta mere sadamatest; ja viimati Ukraina laste tagasipöördumine Venemaalt, vahendab Washington Post.

Mõnel juhul kasutavad Moskva ja Kiiev vahendajaid, sealhulgas Türgi, Katar, Araabia Ühendemiraadid, Saudi Araabia, Vatikan ja Rahvusvaheline Punase Risti komitee.

Mõnede aruteludes osalenud Ukraina ametnike sõnul tehakse enamik sõjaaegseid vahetuskaupu otse, üksikute esindajate poolt, sealhulgas karmidel ja ebameeldivatel silmast silma kohtumistel Ukraina-Vene piiril ja Istanbulis, samuti telefonikõnede kaudu.

Kumbki pool ei soovi nende salakanalite olemasolu reklaamida. „See on emotsionaalselt väga-väga raske,” ütles Ukraina sõjaväeluure ametnik Dmõtro Usov, kes juhib vangide vahetamise läbirääkimisi kontrollivat koordinatsioonikeskust.

„Nad on vaenlased, aga kui me räägime läbirääkimiste protsessist, siis sellest huvide konfliktist tuleb üle saada,” ütles Usov. „Mõistame, et mis iganes on juhtunud, millised tahes suhted meil praegu on, oleme ukrainlastena huvitatud oma kaitsjate tagasitulekust ja kui me lükkame tagasi kõik suhtluskanalid, ei saa me seda teha.”

Vahendajad on varuvariant. „Kui saame ise hakkama, siis me lahendame selle,” ütles Ukraina presidendi nõunik Mõhailo Podoljak.

Arvestades Venemaa jõhkrat katset kukutada Ukraina valitsus ja röövida selle territoorium, on olnud vähe ruumi läbirääkimisteks sõja peatamiseks. 2022. aasta märtsis nurjus rida ametlikke rahuläbirääkimisi. Selle asemel on Ukraina ja Venemaa taandunud vastastikuse omakasu põhipunktidele, sealhulgas sõjavangide vahetamisele.

Vene poolel peab sõjavangide vahetamise läbirääkimisi Venemaa kaitseministeeriumi alluvuses olev koordinatsioonikeskus, kuhu kuulub ka Venemaa julgeolekuteenistus FSB. Üksikud Venemaa poliitikud ja sõjalised formeeringud nagu Wagneri palgasõdurite rühmitus ja Ahmat, mida kontrollib Tšetšeenia liider Ramzan Kadõrov on samuti teinud lobitööd konkreetsete vangide vabastamise nimel, ütles Usov.

Genfi konventsioonid nõuavad sõjavangide vahetamist pärast lahingute lõppu. Kuid Usov ütles, et Ukraina soovib oma tabatud võitlejaid võimalikult kiiresti tagasi saada, kuna ÜRO dokumenteeritud tõendite kohaselt piinatakse neid süstemaatiliselt.

Kumbki pool ei avalda, kui palju sõdureid on vangi langenud.

Sõjaväelaste vahetused koos hukkunud sõdurite surnukehade vahetamisega toimuvad enamasti Ukraina kirdeosas Sumõ piirkonnas, mis on ainus Ukraina-Venemaa piirilõik, kus Vene väed ei ürita aktiivselt edasi liikuda. Siiski toimub mürskudega pommitamine iga päev ja relvarahu kuulutatakse tavaliselt välja mis tahes tehingute ajal.

Umbes kaks korda kuus sõidutavad piirile laipu täis külmutusautosid Venemaa ja Ukraina päästeteenistuse töötajad, kes surnuid maha ja uuesti peale laadivad, ütles septembrini üleviimisi ja kadunud sõdurite otsimist jälginud Ukraina ametnik Oleh Kotenko.

Rahvusvahelise Punase Risti Komitee eksperdid kontrollivad dokumentatsiooni ning Venemaa ja Ukraina julgeolekuteenistuste liikmed jälgivad, ütles Kotenko.

„Laipade aeg, koht ja arv lepitakse kokku Vene poolega,” ütles Kotenko. Sideliini algatas Punane Rist 2022. aasta suvel, ütles Kotenko.

„Vaenlasega on humanitaarmissioonide osas vaja milleski kokku leppida,” ütles Kotenko ja lisas, et muidu poleks „1700 meest kangelaste kombel väärikalt maha maetud”.

Türgist on saanud peamine koht, kus mõlemad pooled saavad läbirääkimisi pidada. See valiti neutraalseks territooriumiks pärast seda, kui 2022. aasta märtsis Valgevenes toimunud rahukõneluste lühike voor sõna otseses mõttes mürgitati – mitu Ukraina delegatsiooni liiget jäid salapäraselt haigeks.

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan on edukalt arendanud sidemeid Moskva ja Kiieviga, mõistis hukka Venemaa sissetungi, lükates tagasi Lääne sanktsioonid ja tegutsedes Venemaa finantssektori suunajana.

Istanbulis on toimunud mõned avalikustatud Ukraina ja Venemaa ametnike kohtumised, kuid sageli ei avalikustata kõnelusi ja nende koguarv on teadmata.

Ukraina kaitseminister Rustem Umerov, kes keeldus intervjuutaotlusest, oli kuni septembrini Istanbulis peetavaid kõnelusi juhtinud ametnike hulgas. Rahvuselt krimmitatarlane, kes valdab soravalt türgi keelt, lõi Umerov Türgiga sidemeid, pidades läbirääkimisi krimmitatarlastest vangide vabastamiseks pärast Venemaa 2014. aasta sissetungi poolsaarele.

Pärast mitu kuud kestnud kõnelusi kuulutati 2022. aasta juulis välja viljatehing. Kõnelustel osalenud Ukraina taristuministri asetäitja Juri Vaskov ütles, et ukrainlaste ja venelaste vahel ei toimunud teraviljateemalisi erakohtumisi. Selle asemel toimusid kõnelused neljapoolses formaadis: Türgi, ÜRO, Ukraina ja Venemaa, mida esindasid kaitseministeeriumi ametnikud.

Pärast teraviljakõneluste kõrval toimunud arutelusid lepiti kokku seni suurim vangide vahetus, ütles Usov: 2022. aasta septembris kaubeldi 215 ukrainlase ja 10 välisvõitlejaga 55 Vene ohvitseri ja venemeelse Ukraina poliitiku ning Putini liitlase Viktor Medvedtšuki vastu.

215 ukrainlast läksid Türki ning välisvõitlejad – viis Briti kodanikku, kaks ameeriklast, marokolane, horvaat ja rootslane – lendasid Saudi Araabiasse.

Usov ütles, et Saudi Araabia ja Türgi kaasamine tagas Venemaa taganemise väiksema tõenäosuse, et vältida kahe Moskva olulise partneri vihastamist.

Viimane teadaolev sõjavangide vahetus – 45 mõlemalt poolt – toimus tänavuse, 2023. aasta juulis. Läbirääkimisi „ei saa teha nii, et üks pool on rohkem või teine vähem saanud,” ütles Usov. „Iga pool peab suutma tõestada, et ta on mingil moel võitnud.”

Vatikan on olnud teine ​​vahendaja. Ukraina on katoliku kiriku kaudu teinud lobitööd kõigi mittevõitlejate, sealhulgas kokkade ja meedikute tagasipöördumise nimel. Genfi konventsioonide kohaselt ei tohi mittevõitlejaid vangi võtta.

Usuorganisatsioonidega tegeleda eelistava Vatikani jaoks oli haruldane samm, et eelmisel suvel kutsuti Ukraina sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov kohtuma paavst Franciscusega. Usov ütles, et Vatikani töö mittevõitlejatega on endiselt pooleli.

Ukraina on anonüümsust palunud ametniku sõnul edastanud teated ja nimekirjad Kiievi paavstlikule nuntsiusele peapiiskop Visvaldas Kulbokasele, kes edastab need Püha Tooli kaudu Venemaa õigeusu kirikule Moskvas. Venemaa õigeusu kiriku pea patriarh Kirill edastab sõnumid Kremlile.

Sel kuul aitas Katar tagada nelja Ukraina lapse tagasipöördumise Venemaalt, tehes sellest Türgi ja Saudi Araabia järel kolmanda riigi, mis on vahendanud edukat tehingut Venemaa ja Ukraina vahel.

Üks anonüümsust palunud tehinguga seotud ametnik ütles, et Katar astus vahele juhtumite keerukuse tõttu. Märtsis andis Rahvusvaheline Kriminaalkohus välja Putini ja Venemaa laste õiguste voliniku Maria Lvova-Belova vahistamismääruse, süüdistades neid sõjakuritegudes seoses Ukraina laste sunniviisilise ümberpaigutusega. Venemaa on neid süüdistusi ägedalt eitanud.

Üldjuhul vabastab Venemaa lapsi ainult eestkostjatele või nende seaduslikele esindajatele, mis tähendab, et vanemad või muud sugulased peavad Venemaale sõitma – see teekond võib sõjaoludes võimatu olla.

Ukraina inimõiguste ombudsmani Dmõtro Lubinetsi ja tema Venemaa kolleegi Tatjana Moskalova vahel on kadunud laste teemal suhtlusliin, kuid Lubinetsi sõnul pole see tulemusi andnud. Nad on kohtunud kahel korral isiklikult, korra Ukraina-Vene piiril 2022. aasta oktoobris ja korra Istanbulis jaanuaris, konverentsi raames.

Alates märtsist on aga lasterühmad Ukrainasse tagasi tulnud poolregulaarselt. Nad on maha pandud Ukraina-Valgevene piiri kauges lääneosas, üle minnakse jalgsi ja neile tuleb Ukrainas vastu valitsusväline organisatsioon Save Ukraine.

Lubinets keeldus täpsustamast, kuidas Valgevene kaudu saabunud lapsed tagasi saadeti, kuid tema sõnul läks pärast Putini vahistamismääruse väljastamist asi lihtsamaks. „Praegu pole veel aeg üksikasjalikult öelda, kuidas see toimub,” ütles Lubinets.