Põhja-Korea on alustanud suurtükkide tarneid Venemaale, tugevdades Vladimir Putini vägesid nende 20 kuud kestnud sissetungi jätkamisel Ukrainasse, ütles USA ametnik telekanalile CBS News.
Praegu pole veel teada, kas tarned on osa uuest, pikaajalisest tarneahelast või piiratumast saadetisest, või see, mida Põhja-Korea relvade eest vastu saab.
Teisel pool rindejoont on USA justiitsministeeriumi teatel Ukraina vägedele üle andnud Iraanilt konfiskeeritud laskemoona.
Põhja-Korea toetus Moskvale näib olevat möödunud kuul toimunud tippkohtumise kulminatsioon, kui Kim Jong Un sõitis rongiga Putiniga isiklikult kohtuma.
Kim ütles Putinile sellel kohtumisel, et ta võib loota Põhja-Korea „täielikule ja tingimusteta toetusele” Venemaa „pühas võitluses” oma julgeolekuhuvide kaitsmisel – see viitab ilmselgelt rünnakule Ukraina vastu.
Laialdaselt eeldati, et Kim küsib Putinilt raha ja toitu, et toetada Põhja-Korea raskes olukorras majandust, vastutasuks tema toetuse eest Moskva rünnakule Ukrainale, aga ka relvi ja kosmosetehnoloogiat.
Üks Lõuna-Korea kõrge ametnik ütles enne tippkohtumist CBS Newsile, et Soul on mures, et Kim soovib lisaks tavarelvastuse alasele koostööle hankida Venemaalt tehnoloogiat tuumaallveelaevade ning arenenumate rakettide ja satelliitide ehitamiseks.
Ametnik hoiatas, et kui Venemaa ja Põhja-Korea kahepoolsed suhted sel määral süvenevad, tõstab see esile Kimi võime ohustada mitte ainult Ameerika lähedasi Aasia liitlasi Lõuna-Koread ja Jaapanit, vaid kogu maailma.
Putin andis pärast tippkohtumist mõista, et tema ja Kim arutasid sõjalist koostööd ja vähemalt mingil määral näis see koostöö sel nädalal arenevat.
USA poolt Ukrainale üle antud Iraani laskemoona hulgas on aga rohkem kui miljon 7,62 mm padrunit, mida kasutatakse nii kuulipildujates kui ka püssides.
USA merevägi konfiskeeris padrunid 2022. aasta detsembris Iraanist Jeemenisse suunduvalt laevalt, millega Teheran toetab Houthi mässuliste vägesid, kes osalesid selle riigi kodusõjas. USA merevägi on konfiskeerinud mitu Iraani relvasaadetist, mis suunduvad Jeemenisse, mis on vastuolus ÜRO Julgeolekunõukogu 2015. aasta resolutsiooniga, mis keelab relvade üleandmise Houthi vägedele.
USA armee keskjuhatus kinnitas, et andis laskemoona Ukrainale üle esmaspäeval. Kuna USA rahastamine Ukrainale on föderaalvalitsuse eelarve pärast praegu külmutatud, on Bideni valitsus kasutanud Iraani laskemoona üleandmist Kiievi toetamise jätkamiseks.
Iraan on varustanud Venemaad droonidega mitmete kuude jooksul, pälvides Ukraina, USA ja teiste lääneriikide hukkamõistu selle eest, et nad varustasid Moskvat sõja ühe kõige enam mõjutava ja surmava relvaga. USA ja tema partnerid on süüdistanud nii Iraani kui ka Venemaad teise ÜRO resolutsiooni rikkumises, mis keelab selliste relvade toimetamise Iraanist ilma Julgeolekunõukogu loata.
Kuna Washingtoni poliitiline tupikusse jooksmine paneb USA tulevase toetuse Ukraina sõjategevusele küsimärgi alla, jätkavad Ukraina juhid ja rindeväed mitte ainult olemasoleva väikerelvade laskemoona, vaid ka mürskude, rakettide, eluliselt tähtsate droonide ja kõige muu varude põletamist tohutul hulgal eesliini lahingutes, mis on suures osas muutunud ummikseisuks.
