Eelmise, 2022. aasta 24. jaanuaril veidi pärast keskpäeva evakueeriti umbes 285 000 elanikuga linna koolidest tuhanded õpetajad ja õpilased anonüümse pommiähvarduse tõttu.

Ühe kesklinna lasteaia lapsed magasid, kui häirekell kõlas.

„Saime teate ja kiirustasime kõik lapsed ja töötajad hoonest välja,” ütles 26. lasteaia juhataja Viktoria Oleksijenko RFE/RL-i Ukraina talitusele. „Kõikide laste väljatoomiseks kulus umbes kuus minutit. Nad olid maganud ja panime nad kiiresti riidesse ja õue. Siis helistasime kõigile vanematele ja nad tulid oma lastele järele.”

Sarnased stseenid toimusid üle linna, mis asub Ukraina piirist Venemaaga vähem kui 100 kilomeetri kaugusel.

„Ma tõesti kartsin,” ütles kohalik pensionär, kes palus end nimetada ainult nimega Paraskeva. „Kuulsin hiljem televisioonist, et see oli valehäire, aga kui ma tänavale läksin ja nägin seal sadu lapsi… Mida nad tegid? Ma ei teadnud. Küsisin oma naabrilt, kes samuti seisis seal hirmunult. Ta ei teadnud midagi.”

„Jooksin oma lapsele järele ja kukkusin peaaegu pikali,” ütles teine ​​Tšernihivi elanik, kes palus end nimetada ainult kui Tetjana. „See oli õudne. Õpetaja helistas ja ütles, et pean kohe oma lapsele järele tulema. Ta ei seletanud midagi ja mu mõistus hakkas halvimat ette kujutama.”

Kui pinged Ukraina ja Venemaa vahel suurenesid seoses Vene vägede murettekitava koondumisega piiri lähedal, olid Ukraina koolilapsed, nende perekonnad ja kogukonnad juba sattunud eesliinile, mida Kiievi luureteenistus SBU kirjeldas kui „hübriidsõda”.

SBU andmetel tehti 2021. aastal koolidele üle 1100 vale pommiähvarduse. 2022. aasta esimese kolme nädalaga oli neid riigis toimunud juba üle 300, mis olid suunatud koolidele peaaegu kõigis 44 miljoni elanikuga riigi linnades.

Valehäirete hulk on Venemaa luureteenistuste operatsioon, kinnitas SBU 21. jaanuaril avaldatud raportis, milles öeldi, et enamik ähvardusi on tehtud allikatest Venemaal või Ukraina idaosas, mis on Moskva toetatud separatistide kontrolli all. Väikse osa ähvardustest on ilmselt teinud Ukrainas asuvad naljamehed, lisas teenistus.

„Agressorriigi eriteenistuste eesmärk on selge,” seisis SBU raportis. „Ukrainale lisasurve avaldamiseks ning avalikkuses ärevuse ja paanika külvamiseks. Paraku on sellised informatsioonilis-psühholoogilised erioperatsioonid tänapäevaste hübriidsõdade reaalsus ja sellega tuleb silmitsi seista.”

Lisaks koolidele olid sihikule võetud valitsusasutused, kohtud, raudteejaamad, lennujaamad ja muud olulised infrastruktuuri asutused, kasutades keerulist tarkvara, mille eesmärk on varjata ähvarduste allikat.

Eelmise, 2022. aasta 25. jaanuaril evakueeriti valeks osutunud pommiähvaduste tõttu kõik 20 kooli Slovjanskis, Donetski oblastis asuvast umbes 100 000 elanikuga linnas, mida 2014. aastal Kiievi-vastase sõja alguses ajutiselt kontrollisid Venemaa toetatud separatistid, kuid mis oli hiljem Ukraina valitsuse kontrolli all.

„Õpetajate seas paanikat ei olnud,” ütles direktor Svitlana Deleske 8. koolis, kus evakueeriti 300 õpilast. „Kõik tegutsesid harmooniliselt, tõhusalt. Selliseid asju tuleb meil aeg-ajalt ette. Laste jaoks oli see aga harjumatu. Kaks väikest tüdrukut olid pisarates ja pidime koduõpetajaga neil käest kinni võtma.”

Neli tundi pärast valeteate laekumist otsiti umbes kolmandik linna 20 koolist läbi ja vabastati uuesti sisenemiseks, ütles linna haridusameti juhataja Marina Hohlova.

Ametnikud väidavad, et sellised valehäired on muutunud koolidele oluliseks häirivaks teguriks. Lisaks panevad need märkimisväärse koormuse politseile, eriolukordade ministeeriumile ja teistele riigiasutustele.

Paljud Tšernihivi koolid asuvad suurematel tänavatel ja mõnes neist õpib üle 1000 õpilase. Kui 24. jaanuaril tuli valehäire, olid koolid sunnitud rajama piirdeid, paljudel juhtudel blokeerides tänavad ja peatama transpordi, samal ajal kui turvajõud hooneid kontrollisid.

Venemaa oli sel ajal koondanud Ukraina piiride lähedusse 100 000 või enam sõdurit ning valmistus võimalikuks uueks sissetungiks. Kreml eitas kavatsust oma naabrile kallale tungida, kuid oli väitnud, et deeskaleerimise tingimuseks on siduvad garantiid, et NATO ei laiene kaugemale itta, muu hulgas eriti Ukrainasse.

Vaatamata veenvatele tõenditele eitas Moskva sõjalise toetuse andmist separatistidele, kelle käes oli osa Donetski ja Luhanski oblastist Donbassina tuntud Ukraina idaosa piirkonnas. Sõda Venemaa toetatud vägede ja Ukraina valitsuse vahel oli selleks ajaks alates 2014. aastast tapnud üle 13 200 inimese.

See info avaldati raadiojaama Vaba Euroopa poolt 26. jaanuaril. Venemaa alustas täiemahulist sissetungi Ukrainasse kuu aega pärast pommiähvarduste lainet, 24. veebruaril.