Türgi president on väljendanud oma raevu Lääne toetuse pärast Iisraelile, kuulutades, et Lääs eirab Gazas rahvusvahelist õigust, kuna „voolav veri on moslemite veri”.
Recep Tayyip Erdoğan küsis, mis peaks veel juhtuma, et Lääs taotleks relvarahu, märkides, et lääneriigid toetavad Iisraeli rünnakuid tingimusteta, selle asemel, et nõuda vaoshoitust, vahendab Daily Mail.
Türgi liider alustas teravat rünnakut Iisraeli vastu, öeldes, et Gaza pommitamine on ületanud enesekaitsevõime ja taandunud avalikuks rõhumiseks, jõhkruseks, veresaunaks ja barbaarsuseks.
Kommentaarid õhutavad veelgi pingeid pärast seda, kui ta eile kuulutas: „Hamas ei ole terroristlik organisatsioon, see on vabadusliikumine, „mudžahiidid”, kes peavad võitlust oma maade ja inimeste kaitsmise nimel.
Tema süvenev hukkamõist Iisraeli ja selle liitlaste suhtes on pannud teda ka paavstile muret avaldama ja tühistama kavandatud reisi Iisraeli seoses sellega, mida ta nimetas „ebainimlikuks” sõjaks.
Türgi ja Iisraeli suhted on kiiresti halvenenud seoses Iisraeli lakkamatu Gaza sektori pommimisega, kus Hamasi juhitud tervishoiuvõimude teatel on alates 7. oktoobrist tapetud üle 7000 inimese.
Erdoğan tõstatas oma viha palestiinlaste tohutu hukkunute arvu pärast täna koos paavst Franciscusega, öeldes, et ta ütles katoliku kiriku juhile, et rahvusvahelise hukkamõistu puudumine Iisraeli rünnakutele Gaza sektoris on „piinlik”.
Ta ütles, et Iisraeli rünnak Gazale on jõudnud veresauna tasemele ja lisas, et rahvusvahelise üldsuse vaikimine toimuvast on häbi tervele inimkonnale.
Vatikan omakorda kinnitas kontakti ja ütles, et paavst Franciscus oli Türgi presidendiga rääkinud „dramaatilisest olukorrast Pühal Maal”. See kinnitas veel kord Püha Tooli lootust, et on võimalik saavutada kahe riigi lahendus.
Erdoğani sütitavad kommentaarid tulid siis, kui Ühendkuningriik, USA ja Euroopa Liit on korranud oma vankumatut toetust Iisraelile, kui see jätkab Hamasi sihtmärkide pommitamist ja ähvardab maapealse sissetungiga Gazasse.
Samal ajal on araabia riigid, sealhulgas Egiptus ja Araabia Ühendemiraadid, kinnitanud, et mõistavad hukka nende sõnul Iisraeli rünnakud tsiviilisikute vastu ja rahvusvahelise õiguse rikkumised enklaavis.
Hamas hoiatas täna edastatud kurjakuulutava sõnumiga, et muudab Palestiina tragöödia „rõõmuks”, kui Iisraeli kaitsejõud alustavad maapealset sissetungi Gazas.
Hamasi juhataja asetäitja Saleh al-Arouri ütles, et „vaatamata vaenlase kuritegudele… on vastupanu korralik”, lisades, et Hamas ja teised islamistlikud rühmitused edastasid palestiinlastele sõnumi, et Iisraeli oodatav sissetung „muudab teie tragöödia maapealse sissetungi korral rõõmuks”.
Al-Arouri teatas, et Hamas valmistub sõjaks, öeldes Hezbollah kontrollitavale al-Manari telekanalile, et „lahingud pole veel alanud” enne kauaoodatud Iisraeli relvajõudude rünnakut.
Ta kinnitas ka, et Hamas ja Hezbollah’ juhid on olnud Iisraeli eelseisvaks sissetungiks valmistumisel tihedas kontaktis.
„Meie lahing on ka Hizbollah’ lahing,” ütles ta. „Kui vaenlane siseneb mööda maad, on see [Iisraeli jaoks] enneolematu lüüasaamine.”
Al-Arouri hoiatus tuli siis, kui Iisraeli tankid veeresid üleöö Gaza põhjaossa sõja seni suurima sissetungi käigus, et korraldada „sihipäraseid reide terroristlikele rakkudele” enne täiemahulist maapealset sissetungi.
Sõjaväe teatel ründasid Givati jalaväebrigaadi ja 162. soomusdiviisi juhitud maaväed tänase neljapäeva, 26. oktoobri varahommikul mitut sihtmärki Hamasi valitsetud enklaavis enne taganemist, samal ajal kui sõjalennukid tabasid viimase 24 tunni jooksul üle 250 sihtmärgi Gaza sektoris.
Iisraeli relvajõudude pressiesindaja Daniel Hagari ütles, et operatsioon kestis paar tundi ja Iisraelil ohvreid ei olnud.
ÜRO teatas, et Iisraeli rünnakute arv tähendab, et mitte kusagil Gazas pole ohutu.
Iisraeli lahingus karastunud peaminister Benjamin Netanyahu hoiatas eile õhtul televisioonis edastatud avalduses Hamasi terroriste, et nad on hukule määratud, kui ta andis korralduse maapealne sissetung edasi lükata.
„Me valame Hamasi peale põrgutule. Oleme juba tapnud tuhandeid terroriste ja see on alles algus. Samal ajal valmistume maapealseks sissetungiks. Ma ei täpsusta, millal, kuidas või kui palju,” ütles Netanyahu.
Samal ajal ütles Iisraeli endine kaitseminister ja Iisraeli sõjakabineti liige Benny Gantz vastuseks al-Arouri sõnumile, et igasugune võimalik maapealne pealetung on vaid „üks etapp pikaajalises protsessis, mis hõlmab julgeoleku-, poliitilisi ja sotsiaalseid aspekte ning võtab aastaid”.
„Rünnak hoogustub peagi suurema jõuga. Meie ei ole need, keda ähvardab hävitamine. See on nende saatus, kes soovivad meile halba teha,” sõnas ta.
Nüüd kogunevad Iisraeli tankid ja sajad tuhanded sõdurid Gaza piirile ja ootavad käsku.
Rahvusvaheline surve kasvab, et edasi lükata mis tahes sissetungi Gazasse, muu hulgas Hamasi pantvangide tõttu. Enam kui pooltel hinnanguliselt 220-st on välispassid 25 erinevast riigist, teatas Iisraeli valitsus.
Samal ajal paluvad rahvusvahelised vaatlejad Iisraeli valitsust, et ta lubaks piiratud territooriumile täiendavaid ressursse, kuna enam kui miljon palestiinlast on oma kodudest lahkunud ja abivoog on blokaadi tõttu vähenenud. Netanyahu ütles, et lahing Hamasi mõrvarite vastu, kes tapsid 7. oktoobril umbes 1500 Iisraeli tsiviilisikut, oli vajalik meie riigi päästmiseks ja õhurünnakud Gazale on alles algus.
Kuid oodatava sissetungi täpse aja suhtes on endiselt küsimusi pärast seda, kui teatati, et riik lükkab maapealse rünnaku edasi, et USA saaks tuua piirkonda täiendavat raketitõrjet.
Eileõhtuses televisioonikõnes ütles Netanyahu: „Oleme seadnud sellele sõjale kaks peamist eesmärki: kaotada Hamas, hävitades selle sõjalised ja valitsuslikud võimed, ning teha kõik endast olenev, et meie pantvangid koju tagasi saada.”
Arvatakse, et Hamas hoiab Gazas umbes 222 pantvangi vanuses 9 kuud kuni 85 aastat.
Netanyahu möönis, et tuleb „välja selgitada”, kuidas terrorirühmitus suutis ilma riigi luureteenistuste teadmata toime panna 7. oktoobri mõrvarliku rünnaku.
Kuid ta ütles, et tema roll on nüüd viia Iisrael oma vaenlaste üle „täisvõidule”. Ta lisas: „Kui me hiljem oma lahingutes Gazasse siseneme, võtame kogu auhinna neilt terroristidelt, kes Hamasi julmused toime panid.”
Netanyahu ütles, et riigi sõja erikabinet tegi lõpliku otsuse selle kohta, millal väed blokeeritud Palestiina enklaavi lähevad. Ta ütles, et ta „ei ütle”, kuidas ja millal sissetung toimub, ega ka seda, kui ulatuslik see on.
Kuid eile õhtul arvati, et kavandatud rünnak jäi ootele Valge Maja palvel.
USA kaitseministeerium Pentagon püüab paigutada piirkonda ligi tosinat õhutõrjesüsteemi, et kaitsta USA vägesid, kes teenivad Lähis-Idas, sealhulgas Iraagis, Jordaanias, Kuveidis ja Süürias.
USA ametnikud on väidetavalt mures, et terrorirühmitused kogu piirkonnas võtavad pärast sissetungi algust sihikule Ameerika sõdurid, vahendas Wall Street Journal.
Iraagis ja Süürias on alates 18. oktoobrist toimunud vähemalt 13 drooni- ja raketirünnakut, milles on haavatud umbes kaks tosinat USA sõjaväelast. President Joe Biden aga eitas neid teateid, öeldes ajakirjanikele: „See on nende otsus, kuid ma ei nõudnud seda.”
Iisrael kaalub ka vajadust anda humanitaarabi Gaza sektoris elavatele tsiviilelanikele, samuti diplomaatilisi jõupingutusi vabastada Hamasi küüsist rohkem pantvange. Täielik maapealne rünnak ähvardab veelgi süvendada geopoliitilisi pingeid piirkonnas.
Teisipäeval ütles Iraani revolutsioonilise kaardiväega sidemeid omav uudisteagentuur, et on tõenäoline, et Teherani toetatud Liibanoni rühmitus Hizbollah osaleb sõjas Iisraeliga.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles eilsel reisil Kairosse, et „massiline” maapealne sissetung Gazasse oleks viga, soovitades Hamasi välja juurimiseks hoopis taaselustada terrorirühmituse ISIS-e vastu võitlemiseks moodustatud rahvusvaheline koalitsioon.
USA president Joe Biden hoiatas, et iisraellaste ja palestiinlaste vahel pole enam tagasiteed 6. oktoobril valitsenud status quo juurde.
Rääkides koos Austraalia peaministri Anthony Albanesega, ütles Biden, et ta „tagab”, et Iisraelil on „kõik, mida ta vajab enda kaitsmiseks nende terroristide eest”.
Eile õhtul tõotas Netanyahu, et saab eelseisvale sissetungile rahvusvahelise üldsuse toetuse. Ta ütles: „Me mobiliseerime maailma liidrite toetuse selle rünnaku jätkamiseks ja paljud neist mõistavad täna, mida me kordame alates 2014. aastast: Hamas on ISIS ja ISIS on Hamas.”
„Ma ütlen neile, et meie sõda Hamasi vastu on ka nende sõda Hamasi vastu… see on võitlus Hamasi, Hizbollah ja Iraani kurjuse telje ning progressi ja vabaduse vahel,” ütles ta.
Süüria riikliku uudisteagentuuri Sana teatel sai eile Süüria edelaosas toimunud Iisraeli õhurünnakutes surma kaheksa Süüria sõdurit. Iisraeli sõjavägi teatas, et reaktiivlennukid tabasid Süüria armee infrastruktuuri ja miinipildujaid, mida nad kirjeldasid kui vastust Süüriast Iisraeli suunatud rakettide väljalaskmisele.
Nüüd kaaluvad analüütikud, kuidas maapealne sissetung Gazasse võiks välja näha.
Erinevalt Iisraeli viimasest maapealsest sissetungist Gazasse 2014. aastal, mille käigus hukkus umbes 2300 palestiinlast, on Hamas seekord vangistanud enam kui 200 Iisraeli sõdurit ja tsiviilisikut, kes on nüüd peaaegu kindlasti hajutatud tunnelite ja peidupaikade keerulises võrgustikus, mis rajati Iisraeli piirkonda viimasel kümnendil sõjaliste jõudude poolt.
Hamas on juba teatanud oma kavatsusest hukata ükshaaval tsiviilvange, kui Iisrael jätkab oma poliitikat hävitada õhurünnakutes tihedalt asustatud Gaza sektori sõjalisi ja tsiviilobjekte.
Pealegi on Hamas tugevdanud oma võimu alates 2014. aasta sissetungist ja tema sõjaline tiib on arvatavasti kümnete tuhandete suurune – ja seda võib toetada ka Hezbollah –, kellel on juurdepääs tõsisele relvaarsenalile, mida Iraan on paljude aastate jooksul saatnud.
See tähendab, et Iisrael peaks Hamasi hävitamiseks täiemahulise sissetungi alustamiseks saatma kohale sadu tuhandeid sõdureid – ja operatsioonil oleks tõenäoliselt suuri sarnasusi Mosulis ja teistes Iraagi piirkondades nähtud kibeda linnasõjaga.
„Praegu tundub tõenäoline, et Iisrael taotleb Hamasi ja selle sõjalise tiiva al-Qassami otsustavat lüüasaamist. See võib põhjustada väga pikaajalisi ja vägivaldseid võitlusi,” ütles Sam Cranny-Evans mõttekojast Royal United Services.
„Me näeme juba täieliku maapealse sissetungi esimest etappi. Iisraeli õhurünnakud on suure tõenäosusega suunatud al-Qassami juhtkonna, laskemoonavarude ja personali majutamiseks ja varjamiseks kasutatavate kohtade vastu. Nii püüavad Iisraeli väed tõenäoliselt vähendada võimet osutada koordineeritud vastupanu, kui väed sisse liiguvad.”
Ta jätkas: „Järgmine etapp võib hõlmata liikumisi Gaza linnade piiramiseks ja vägede ja droonidega suurema kontrolli kehtestamiseks kogu piirkonna üle.”
„Kõige sellega kaasneb varude, laskemoona, meditsiiniasutuste, toidu jne kogunemine. Linnasõda kulutab palju laskemoona ja toob kaasa palju inimohvreid. Seega tehakse jõupingutusi, et tagada sobivad varud sobivates kohtades,” märkis ta.
„Ma arvan, et peaksime eeldama ka seda, et Iisrael võtab meetmeid elektroonilise sõjaga väikeste droonide vastu, samuti kogub signaalluure andmeid al-Qassami kohta, et parandada sihtimisvõimet.”
Hamas on aga juba näidanud oma valmisolekut eriti jõhkraks sõjapidamiseks ning on ka tehnoloogiliselt arenenum kui seni arvati, olles näidanud võimet saata õhumoona droonide ja isetehtud õhutõrjemoona abil.
See tähendab, et Iisraeli vägesid ootab ees eriti verine võitlus, ütles Cranny-Evans, võrreldes potentsiaalset konflikti stseenidega Iraagi sõja kibedamatest linnalahingutest.
Iisraeli kasutatav taktika sõltub osaliselt al-Qassami taktikast.
„Tõenäoliselt kasutatakse droone pommide viskamiseks Iisraeli vägedele ja nende aeglustamiseks kasutatakse improviseeritud lõhkekehi (IED). Iisraeli väed on neid tehnoloogiaid kogenud, kuid neil relvadel on võime tekitada tõsiseid kaotusi.”
„Niisiis, kui al-Qassamil on palju võitlejaid, kes on otsustanud oma positsioone hoida, võivad Iisraeli väed seista silmitsi mitme Mosuli tüüpi operatsiooniga, mis nõuavad iga linnapiirkonna piiramist ja järkjärgulist puhastamist tänav-tänava haaval,” rääkis Cranny-Evans.
„Valdav lähenemine on kombineeritud relvastustaktika kasutamine, kus soomusformeeringute rünnakud on kooskõlastatud õhujõu, suurtükiväe ja elektroonilise sõjaga – samuti infosõjaga – al-Qassami alistamiseks.”
Cranny-Evans lisas, et Iisraeli väed võivad proovida mitmekülgset rünnakut, suunates vägesid dessandiga Vahemerele Gazasse, kuid hoiatas, et sellised üksused on vaid kergelt soomustatud ja varustatud, mis tähendab, et neid tuleb tugevdada teiste üksuste poolt maapinnal või õhutoe kaudu.
„On võimalik dessantrünnak, kuid see peaks olema kooskõlastatud operatsioonide põhisuunaga ja täitma kasulikku eesmärki,” lõpetas ta.
„Dessantoperatsioonidel kasutatavad jõud on oma olemuselt kerged – soomust pole või on vähe. Seega on nende oht teiste kergejalaväelastega võideldes soomuskoosseisuga võrreldes kõrge. Sellegipoolest, kui Iisraeli armee tunneb, et rannikul on sihtmärke, mida tasub haarata või millega tegeleda ja mis on kerge- ja erijalaväe võimekuse piires, on mõistlik eeldada, et nad võiksid proovida.”
Iisraeli käsutuses on ka kõrgtehnoloogia, mis aitab vägedel võidelda Hamasiga.
„Iisraeli relvajõududel on arenenud ja võimekas side- ja lahingujuhtimise infrastruktuur, mis on selle operatsiooni võtmeks. See võimaldab ülematel jälgida nende üksuste asukohta ja mõista, milliste vaenlase jõududega nad kokku puutuvad. See muudab ka üksustevahelise suhtluse lihtsamaks, mis on linnakeskkonnas suur väljakutse, ” ütles Sam Cranny-Evans mõttekojast Royal United Services.
„Iisraelil on ka teisi süsteeme, nagu Fireweaveri tulejuhtimissüsteem, mis koordineerib andureid ja laskureid keskse lahingujuhtimissüsteemi kaudu ning kasutab tehisintellekti, et soovitada komandörile parima asukohaga laskurit.
Neil on suhteliselt arenenud mitme valdkonnaga seotud võimalused ja nad on hästi kursis õhulöökide koordineerimisega maapealsete operatsioonidega.”
Alates Iisraeli sõja algusest Hamasi vastu 7. oktoobril on Gazas hukkunud üle 7000 inimese. Hamasi juhitava tervishoiuministeeriumi teatel on 7028 hukkunu hulgas kokku 2913 last.
Hamasi relvastatud tiib teatas sotsiaalmeedia Telegrami kanali vahendusel, et Gazas hukkus Iisraeli rünnakute tõttu hinnanguliselt 50 pantvangi võetud inimest. Al-Qassami brigaadide pressiesindaja Abu Obeida ei andnud rohkem üksikasju. Väiteid ei ole sõltumatult kontrollitud.