Soomlastest võitlejad on kogenud Ukrainas hirmsaid koledusi – eriti karm on üks asi

eestinen

Kui kuulete Ukrainas taevas mootori põrinat, siis teate, et olete ohus. Kui põrina rütm muutub, on surm lähedal.

See tähendab, et Iraanis toodetud kamikaze-droon Shahed 136 on alustanud rünnakut oma sihtmärgile. Siis ei saa enam midagi teha. 50-kilone lõhkepea sisaldab nii palju lõhkeainet, et näiteks ühepereelamu on hukule määratud, vahendab Ilta-Sanomat.

See on nagu mopeed, mis tuleb taevast sulle kaela. See on selline heli, mis jääb ilmselt elu lõpuni meelde, kirjeldab soomlane Grim.

Oktoobri alguses magas Grim koos oma rühmaga oma varjupaigas Ukraina idarinde lähedal, kui ärkas hommikul Shahedi jubeda hääle peale.

Varsti käis läheduses plahvatus. Kui seltskond kuulis, et droon on tabanud teiste välismaiste võitlejate ööbimiskohta, läks Grimi Soome võitluskaaslane Lucifer sinna vaatama. Grim järgnes hetke pärast.

Kui me sinna jõudsime, oli see hirmus vaatepilt. Maja oli varemetes ja põles. Ühe võitleja kehast oli pool alles, teisel puudus pea.

Viiemehelise grupi liikmetest oli elus vaid üks ja ka tema sai haavata. Lucifer ja tema brasiillasest võitluskaaslane andsid haavatule esmaabi. Mees päästeti. Soomlasi hukkunute hulgas ei olnud.

Alates 2014. aastast on Ukraina sõjas osalenud vabatahtlikud välisvõitlejad, sealhulgas soomlased. Enamik neist sõdib Ukraina poolel, kuigi teadaolevalt on olnud ka Soome sõdureid Venemaa poolel.

Välisvabatahtlike vool Ukrainasse kiirenes, kui Venemaa alustas 2022. aasta veebruaris oma suurpealetungi. Neid on riiki saabunud tuhandeid.

Hetkel võitlevad Ukraina poolel kümned soomlased. Sõja ajal riigis võidelnud soomlaste arv on saja ringis.

Seni on teada, et kaks Ukraina poolel võidelnud soomlast on langenud. Haavatuid on paarkümmend. Pärast paranemist on osa neist tagasi rindel.

Ilta-Sanomat külastas Ukraina idaosa oktoobri keskel ja kohtus kümnekonna Soome võitlejaga. Mõned neist tahtsid oma kogemusi jagada, mõned mitte. Enamik intervjueeritutest soovib avalikkuse ees esineda oma võitlejanimega.

Sõdurite soovist tulenevalt ei ütle väljaanne, millistes asukohtades intervjuud läbi viidi. Välisvõitlejad on venelaste jaoks väärtuslikud sihtmärgid.

Ühe kortermaja kõrval asub kiirtoidurestoran, mille terrassilt kuuleb popmuusikaga segatud soomekeelset jutuvada. Liivakarva sõjaväevormi riietatud mehed söövad ja ootavad abisaadetist Soomest.

Raakel on koos partneritega kogu tee Soomest sõitnud, et tuua varustust Soome võitlejatele Donetski oblastis. Abireis on tema 30. kord. Ta teeb vabatahtlikku tööd kahes organisatsioonis: Proaid ja Your Finnish Friends.

Raakel tellib endale süüa ja vahetab meestega infot. Pärast sööki võtavad mehed varustusekoorma lahti. Oma varustuse tellimustele tullakse ise järele ja Raakeli pakutud asjade hulgast valitakse muudki vajaminevat: kindad, konservid, müslibatoonid, energiageelid, vitamiinid…

Terrassil vestlevate võitlejate seas on meediast tuttavaid tegelasi. Bono ehk Riku on oma sõjapidamisest rääkinud MTV uudistele. Hobbit jagab sotsiaalmeedias pilte ja videoid eesliinilt. Sõjaväemeedik Lassie rääkis oma esimesest sõjareisist juunikuus kodupiirkonna maakonnalehele Kaleva.

24-aastane Lassie sai Luhanski oblastis haavata 2022. aasta novembris, kui tema jalga tabas suurtükimürsu kild. Üks neist on seal siiani.

Kaleva reporter küsis Lassielt, kas ta kujutaks ette, et läheks uuesti Ukrainasse. Võib-olla, aga humanitaarabi poole peal. Vikatimees tuli nii lähedale, vastas ta.

Ometi on Lassie jälle siin, tolmuse puistee ääres, oma kaasvõitlejate seas. Kuskilt kostab kahuripauk. Need on omad.

Lassie teine ​​sõjareis on kestnud kuu. Kui kauaks ta seekord Ukrainasse jääda plaanib, ta öelda ei oska. Kuni oleme võitnud, märgib ta.

Kui Soome võitlejatelt küsitakse Ukraina eest sõtta mineku põhjuste kohta, sarnanevad põhjused sageli üksteisega. Vastustes korratakse soovi kaitsta väiksemat, kogu Euroopa julgeolekut ja tuuakse võrdlusi talvesõjaga.

Küll aga ei pea kaua viibima sõdurite seltsis, kui saab aimu ka muudest motiividest. Mõni on sõjas seiklushimu pärast, teisi köidab kuulsus, mõni võib soovida oma ellu muutust.

Ukraina sõjas on osalenud mitu raskete kuritegude eest süüdi mõistetud soomlast. Selles loos intervjueeritud võitlejad pole väidetavalt toime pannud ühtegi kuritegu.

Sõda loob tugevad inimsuhted, mis hoiavad mehi Ukrainas ja tõmbavad nad sinna tagasi. Usaldus võitluskaaslaste vahel on sügav, armastus keset varemeid on tugev.

21-aastane Eetu on oma otsekohesuses erand. Ta ütleb, et tahtis lihtsalt sõtta minna. Tahtsin sõduriks saada ja siis tulin siia, sest sõdurid tavaliselt sõdivad, ütleb Eetu vaiksel häälel. See on tegelikult ainus töö, mis mind huvitanud on, lisab ta.

Eetu pole mehe pärisnimi, isegi mitte võitlejanimi. Ta ei soovi, et tema kohta tehtaks avalikuks mingeid andmeid, mille põhjal saaks teda tuvastada.

Eetu saabus Ukrainasse jaanuaris, vahetult pärast ajateenistust. Pärast seda pole ta kordagi Soomes käinud. Ma ei igatse Soomet nii väga, lisab ta.

Heledate habemetüügastega kaetud põsed on auku vajunud ja käed värisevad veidi. Seda on lihtne uskuda, kui Eetu ütleb, et on erinevatel lahinguülesannetel pikka aega rindel olnud.

Osa Ukrainas sõdinutest on kohe pärast tuleristseid venelaste tapmisega avalikult kiidelnud, kuid läbielatud lahingute kohta ei taha Eetu midagi öelda. Ta tunnistab, et tunneb hirmu.

Alati, kui on mõni ülesanne, mida tuleb täita, tead, et on teatud tõenäosus, et keegi sureb. Kes ei kardaks surma? Sa pead lihtsalt sellega leppima.

Eetu on avastanud, et oskab oma hirmuga hästi toime tulla. Kristlus aitab mind ilmselt kõige rohkem. Ma tean, et pärast surma on midagi, märgib ta.

Soome sõdurite lahingukogemus Ukraina sõjas varieerub olenevalt üksusest, kus nad teenivad, ja sõjas oldud ajast.

Sõja alguses välismaalastest vabatahtlike jaoks asutatud Rahvusvaheline Leegion on olnud paljudes rasketes kohtades. Selle ridades on olnud ka palju soomlasi, kes on võidelnud kõigil idarinde lõikudel.

Rühm soomlasi osales mullu sügisel Harkivis toimunud vasturünnakul. Petropavlivka lahingus Kupjanski lähedal oli teiste seas kaasatud ka meedik Lassie, kes räägib oma kogemustest hiljuti Rahvusvahelise Leegioni poolt avaldatud YouTube’i videos.

Samas lahingus päästis Lassie Hobbiti, kelle haavatasaamise jäädvustas aasta alguses kolmanda Soome võitleja avaldatud video. Ka selle video teinud sõdur on Ukrainasse naasnud.

Ukraina sõjaväeluure GUR üksuste ees seisavad eriti rasked ülesanded. Ühes neist hukkus juunis Soome võitleja. Helsingin Sanomat intervjueeris tema võitluskaaslasi.

Kolmest autost ja 12 mehest koosnev rühm pidi rajama Zaporižja rindel liinide vahele tankitõrjepositsiooni. Esimene auto sai aga tabamuse Vene tanki kahurilt ja Soome võitleja hukkus kohe.

Veel kaks autot sõitsid miini otsa. Ühes neist viibinud soomlane Joker sai raskelt vigastada.

Väidetavalt nõudis sõda oma teise Soome ohvri oktoobri alguses. Horsten, kes osales samuti GUR-i missioonil, hukkus Kupjanski rindel. Ilta-Sanomate andmetel kaitses ta kahe oma kaasvõitleja salka, kui Vene kuul tabas teda kaela.

Kõik Ukrainas olevad soomlased pole veel lahingukogemust saanud, isegi kui neil on tahtmist ja võimeid.

Kahurituli müristab peaaegu pidevalt, kuid muidu on Ukraina idaosa linnas vaikne. Tänavatel on vaid üksikud tsiviilisikud.

Rindejoon on Vene agressioonisõja ajal juba kahel korral linnast üle käinud. Nüüd on linn taas Ukraina kontrolli all.

Kesklinna toidupood on osaliselt hävinud. Samuti on kannatada saanud kõrvalasuvad hooned.

Küll aga on poe lähedal toiduauto, mis serveerib maitsvaid hamburgereid ja shawarmasid ning Ukraina energiajooki Nonstop. Kolm Soome võitlejat, Koli, Grim ja Lucifer on saabunud neid nautima.

Nad on pettunud.

Kõik kolm on olnud Ukrainas mitu kuud, kuid nad pole veel saanud isegi isiklikke relvi. Sellest hoolimata on Ukraina armee nad paigutanud siia rinde lähedale, kus on oht langeda droonide või kobarpommide ohvriks.

Nad ei kuulu mitte Rahvusvahelise Leegioni, vaid Ukraina armee 117. brigaadi koosseisu.

Kui see on nii, nagu ausalt öeldakse, siis on probleeme kuradi palju. Jah, me nii-öelda oleme registreeritud siia, kuid siiski on väikseid detaile, mis vajavad kogu aeg viimistlemist, ütleb Lucifer.

Siin sajab kobarpomme, siin sajab Grade, siin sajab kahurituld, ümberringi hävitatakse maju ja me istume siin varus ilma igasuguste käskudeta. Ausalt öeldes on see käsk meile vahel üsna arusaamatu.

Nädal hiljem täitub Luciferi soov ja ta pääseb tegudele.

Mehed vahetasid turvamaja pärast seda, kui neli sõdurit tapnud Shahedi droon tabas naabermaja. Nad usuvad, et praegune asukoht pole venelastele veel teada.

Probleem on selles, et ümberringi elab palju tsiviilisikuid ja nende hulgas on palju venemeelseid. Kunagi ei tea, kas turvamajast on teavitatud või mitte, ütleb Koli.

Meeste eelmine turvamaja oli eramaja, mille omanik oli selle Ukraina sõjaväe kasutusse jätnud. Nüüd elavad nad kortermajas.

Meile öeldi, et need on venemeelsete korterid, ütleb Lucifer. Kui venelased siit vasturünnaku ajal lahkusid, läksid ka omanikud koos nendega, jätkab Grim.

Kolm soomlast ehitasid oma uude turvamajja ka sauna, nii et põhimõtteliselt on kõik hästi.

Päris tegevust oodates on mehed pidanud leppima õppustega. Üks on neile selgeks saanud: Soome ajateenija väljaõpe on üle kõige.

Reservohvitseride kursuse läbinud Koli on olnud aktiivne reservväelane. Tema sõnul on mõnel välisvabatahtlikul puudujääke isegi relvade käsitsemise algtõdedes.

Olen pidanud täiskasvanud meestele seletama, et ees olevale mehele ei tohi toruga selga lüüa, sest sul on laetud relv, ütleb Koli. Halvimal juhul on mõne välisvabatahtliku tegevus meenutanud sõjaturismi.

On selliseid tüüpe, kes satuvad õppusel kaevikusse, teevad sealt esimesed pildid ja kirjutavad pika selgituse: „saime kaudtule kaela ja nüüd on kõik halvasti. Lähen koju ennast ravima,” räägib Koli. Siis nad lähevad nende piltidega koju ja postitavad need ning tõmbavad endale tähelepanu.

Rahvusvahelises Leegionis teeniv meedik Lassie kiidab Soome sõjalist väljaõpet. Ajateenistuse ja reservväelaste tegevuse käigus saadud õppetunnid teenivad tema sõnul teda praktikas hästi.

Kaitseväes saab tõeliselt kvaliteetse väljaõppe, ütleb Lassie.

Lassie on saanud luurerühma meediku väljaõppe. Tema enda arvutuste kohaselt on ta päästnud juba paarkümmend inimelu.

Kui kuul või šrapnell läbistab inimese kudesid, pole verejooksu peatamiseks palju aega. Kõigepealt asetatakse haava kohale haavatud jäsemele žgutt, mis peatab verejooksu. Seda teeb kas lahingupartner või haavatu ise.

Pärast seda sisestab Lassie hemostaadi, et peatada haava massiivne verejooks, ja asetab survesideme. See võimaldab žguti eemaldada. Kui žgutt on liiga kaua paigas, siis jäse kärbub.

Seejärel on aeg evakueeruda, olenevalt patsiendi seisundist ja võimalustest.

Alati pole sõjas ravist abi. Lassie on viimastel hetkedel hoidnud süles oma lahingukaaslast, kellele tulistati rindu.

Ma ei saanud sellega tegelikult midagi muud teha, kui õhukindla sideme peale panna. Ei läinud aga kaua aega, kui hing mehe seest lahkus.

Lassie ütleb, et elas seda raskelt üle.

Jah, sa tegeled nende asjadega ja oma relvavendadega. Nüüd, kui olen ise asja uurinud, olen püüdnud teisi aidata ka vaimsel poole pealt. Meil aga selliseid eksperte pole.

On ette tulnud ka olukordi, kus Lassie tulistatud kuul on venelaselt elu võtnud. Tunne on selline, et kas mina või tema. Tapa ise või saad tapetud.

Kommentaarid
(Külastatud 2,090 korda, 1 külastust täna)