Jalatsid, kiiver, kaitseülikond, võitlusvest ja relv. Reservväelane võiks nende eest saada maksusoodustust, kui valitsusprogrammis kirja pandu täide läheb.

Juunis koostatud Petteri Orpo valitsuse programmis on mainitud, et „Valitsus parandab vabatahtliku riigikaitse tegutsemistingimusi ning selgitab vabatahtlike piirkondlike ja kohalike jõudude ning teiste üldise julgeoleku operaatorite rolli ja staatust”, vahendab MTV.

Programmi kohaselt „uuritakse maksusoodustuse õiguse loomist sõjaliseks kasutuseks sobiva varustuse, tarvikute ja relvade osas, kuivõrd need sobivad kasutamiseks kriisi ajal ja vastavad riigi poolt korraldatava riigikaitselise väljaõppe nõuetele”.

Valitsuses teeb selleteemalist lobitööd Soome reservväelaste liit Reserviläisliitto. Selle liidu arvutuste kohaselt lasevad reservväelased omal kulul 10 miljonit padrunit aastas. See tähendab miljoneid eurosid inimeste enda raha.

Soome reservarmee soovib veidi toetust riigikaitse harrastusele. Tegelikult oleks Reserviläisliitto hinnangul maksusoodustuse õigusest parem lahendus sõjavarustuse käibemaksu kaotamine. See motiveeriks üksikvõitlejaid rohkem, ütleb liidu juht Kari Salminen MTV uudistele.

Asi poleks lihtsalt hobi toetamises, vaid ehedas riigikaitses. Reservväelaste liidu hinnangul tuleks maksusoodustus või käibemaksu kaotamine suunata teatud tüüpi sõjatehnikale, mille saaks kaitsevägi hädaolukorras kiiresti välja osta ja kasutusele võtta.

Reservväelane saaks riigilt soodustust relva, jalatsite, kaitseülikonna, kiivri ja lahinguvesti ostmiseks.

Saaksime kriisi saabudes väed kiiremini õppustele ja õigetele kohtadele. Varustus oleks kodus valmis, hästi hoitud ja võitlejale sobiv. Tavaliselt hoolitseme oma vahendite eest paremini ise, ütleb Kari Salminen.

Reserviläisliitto on napisõnaline, millistele relvadele võiks maksusoodustuse õigus kehtida.

Ma saan seda vaid põgusalt kommenteerida, kuid see puudutaks püstoleid ja püsse. Vaja oleks parlamendi tasandil ja koostöös kaitseväega läbi rääkida, millised relvad need oleksid. Relvastuse sobivust peavad kaitsevägi ja reservväelased koordineerima, märgib Salminen.

Reservväelased hoiavad tulirelvi, padruneid ja eriti ohtlikku laskemoona enamasti oma kodus – ametlikult loaomaniku alalises elukohas. Näiteks eraldi ladu ei sobi ladustamiseks, selgub Reserviläisliitto ja Soome Reservohvitseride Kogu augustis uuendatud juhendist. Soomes arvatakse, et relvade kodudesse jagamine on turvalisem lahendus kui relvade tsentraalne hoiustamine.

Soomes on tsiviilelanikel rahvaarvu arvestades palju relvi ja tahe riiki kaitsta kõrge. Reservväelaste liit relvade arvu kasvu ei usu.

See ei suurene, sest looduse ringkäik hoolitseb selle eest. Praegu on meil suurem osa relvi vanema elanikkonna valduses. Kui nad oma relvadest loobuvad, siis nende arv langeb. Ma ei näe ohtu, et relvastuses oleks suurt juurdekasvu, ütleb reservväelaste liidu esimees Kari Salminen.

Sellega seoses relvalubade andmise kriteeriumides muudatusi ei tule.

Reservväelaste liidu esindajad kohtuvad järgmisel nädalal parlamendi riigikaitse komisjoni ja politsei esindajatega. Kaitseministeeriumi esindajatega kohtuvad liidu esindajad järgmisel nädalal.

Reserviläiliitto hinnangul kehtiks maksusoodustuse õigus „mingil ajahetkel” ligikaudu 10 000 reservväelasele. Reservi kuulub umbes 870 000 soomlast.