Sadadele inimestele tööd andval ettevõttel Bronto Skylift on eeloleval laupäeval eriolukord. Tööandja on andnud töötajatele korralduse tööle tulla, kuid töötajad ei kavatse usaldusisiku sõnul tööle minna.
Vaidlus käib selle üle, kas kuuepäevane töönädal on kollektiivlepinguga kooskõlas, vahendab Yle.
Bronto Skylift on maailma suurim veoauto šassiile ehitatud tõsteplatvormiga sõidukite tootja. Tegemist on Jaapani firmale kuuluva Soome ettevõttega, mille tehased asuvad Tamperes ja Poris.
Nii ettevõtte tegevjuht Lasse Orre kui ka Pori usaldusisik Keijo Mattila räägivad Ylele, et esmalt pakuti töötajatele aasta lõpuni pikemaid vahetusi.
Mattila sõnul polnud töötajad nõus kümnetunniste tööpäevadega, mistõttu pakkus tööandja välja laupäevase vahetuse. Töötajad polnud ka sellega nõus.
Mõlemal juhul oleks kompenseerivad puhkused tulnud alles järgmisel aastal ning Mattila sõnul poleks lisahüvitist kogunenud.
Tegevjuhi sõnul on läbirääkimised ettevõtte siseasi ning üksikasju ta ei avalda.
Ajutine lisatöö vajadus on tingitud tööstuse tsüklilisest toimimisest ja maailmaturu olukorrast tingitud platvormide tarnimise viibimisest. Eesmärk on ühtlustada tunde aasta alguses, mil tootmine on vaiksem, räägib Orre.
Ametiühingu usaldusisiku sõnul töötab Poris ligikaudu 150, Tamperes ligikaudu sada inimest. Lisaks tulevad kontoritöötajad, kelle laupäevane töö mõjutab töökorraldust.
Osapooled on eriarvamusel, kas kuuepäevane nädal on võimalik.
See ei kehti inimestele igal laupäeval, vaid üle nädala. See on kollektiivlepingu kohane korraldusvõimalus, selgitab Orre.
Usaldusisik Keijo Mattila ütleb, et ametiühingult on hinnangut küsitud. Tööandja on meile nüüd ette näinud kuuepäevased töönädalad. Usume, et meil on 40-tunnine töönädal vastavalt kollektiivlepingule ja isiklikele töölepingutele, lisab ta.
Esimene vahetus oleks eeloleval laupäeval. Töötajad on öelnud, et nad ei lähe. Olen neilt sellist infot saanud, ütleb Mattila.
Keijo Mattila sõnul on Pori tehasest seetõttu lõpparve võtnud neli inimest.
Yle küsis asja kohta arvamust tööõiguse emeriitprofessor Seppo Koskineni käest.
Koskineni sõnul oleneb see ettevõttes kasutatavast tööaja formaadist, kollektiivlepingu ja töölepingu sätetest. Kui tööandja soovib muuta tööaega nii, et see hõlmab ka laupäevast tööd või üksiktöötaja töötab ka laupäeval vastupidiselt töölepingule, tuleb järgida tööaja muutmise seaduslikke reegleid.
Tööaega saab muuta kokkuleppel, aga kas muudatust saab teha peale sundides?
Kui tööaeg on töölepingus täpselt kokku lepitud, samuti selle paigutuse või vormi poolest, saab seda muuta ainult töölepingu ülesütlemise alusel. Vallandamise põhjus võib olla nii majanduslik kui ka tootmistegevusega seonduv, ütleb Koskinen.
Tööaja muutmise osas võisid tekkida ka töökohal väljakujunenud tavad. Kui nii on, siis tuleb järgida neid, ütleb Seppo Koskinen.
