Soome keskkriminaalpolitsei oli valmis vestlema ja kontrollima Balticconnectori gaasitoru kahjustusega seotud laeva Newnew Polar Bear, kui alus oleks pärast Peterburi sadamast väljumist sattunud Soome territoriaalvetesse.
Soome ja Eesti vahelises gaasitorus tuvastati leke 8. oktoobril ning keskkriminaalpolitsei (KRP) teatel ühtivad laeva liikumised kahju tekkimise aja ja kohaga, vahendab Yle.
Gaasitoru kahjustuskoha kõrvalt leiti ankur ning lohisemisjälgi jätkub kahjustuskohal mitme kilomeetri ulatuses.
KRP püüdis Hiina laevale läheneda, kui see Peterburi sadamast lääne poole teele asus. Lähenemiskatsed ei viinud aga soovitud tulemuseni.
Kui laev on merel, on selle liikumisvabadus suur. Rahvusvahelises mereõiguses on laevade jurisdiktsioon põhimõtteliselt lipuriikidel, st riigil, kus laev on registreeritud.
Kõige laiem navigeerimisvabadus on avamerel ehk rahvusvahelisel merealal. Avamerel kuulub laev oma lipuriigi ainujurisdiktsiooni alla. On üksikuid erandeid, kus laeva saab näiteks piraatluse tõttu kontrollida isegi avamerel.
Hiina Hongkongi lipu all sõitnud laev Newnew Polar Bear sõitis Soome majandusvööndis ehk territoriaalvete pikenduseks oleval akvatooriumil, mis ei kuulu rannikuriigi territooriumile. Teise riigi lipu all sõitvate laevade tegevusse majandusvööndites saab sekkuda vaid teatud juhtudel.
Üks näide on merekeskkonna saastamine laevade heitmetega. Muudeks põhjusteks on näiteks narkootiliste ainete veoga seotud põhjused, immigrantide salakaubavedu, kuid ka siis ei saa ilma lipuriigi nõusolekuta tegutseda, sõnab välisministeeriumi õigusnõunik Sari Mäkelä.
Teised sekkumise alused on mereõiguses ammu väljakujunenud orjakaubanduse ja piraatluse alused, lisab Mäkelä.
Kui kahtlustatakse näiteks laeva reostust, saab rannikuriik esialgu laevaga ühendust võtta ja infot küsida. Vaid tõsisematel juhtudel saab laeva üle vaadata või õiguslikke meetmeid võtta, selleks on vaja lipuriigi ametiasutuste luba.
Põhimõtteliselt on laev majandusvööndis samamoodi nagu rahvusvahelises merepiirkonnas. See on oma lipuriigi jurisdiktsiooni all, sel juhul toimu laeva tegevusse sekkumine lipuriigi poole pöördudes, ütleb Mäkelä.
Navigeerimisvabadust ilmestab ka asjaolu, et õhuruumi rikkumisega võrreldav ala on väiksem. Laeval on lubatud sõita vabalt läbi teise riigi territoriaalvete, kui see ei kahjusta rannikuriiki.
Sel juhul on rahvusvahelise mereõiguse järgi tegemist süütu transiidiga. Süütu transiidi tingimuste rikkumisel saab rannikuriik laeva tegevusse sekkuda.
Laialdaselt spekuleeritakse Venemaa osaluse üle gaasitoru kahjustamises. Ajakirja Economist julgeolekupoliitikale spetsialiseerunud ajakirjanik Shashank Joshi märkis sotsiaalmeedias oma allikatele tuginedes, et Newnew Polar Beari meeskonda vahetati Kaliningradis paar päeva enne seda, kui laeva ankur tabas Balticconnectori gaasijuhet.
Väide pole leidnud kinnitust. Iseenesest pole meeskonnavahetuses midagi väga erakordset.
Merendusõppejõu, merekapten Magnus Winbergi sõnul pole meeskonna vahetus ka Kaliningradis ebatavaline. Eesmärk on vahetada meeskonda nendes sadamates, kust kojusõit on odavaim, räägib merekapten.
Kaubaliikluses on laevadel harva püsiv meeskond. Tavaliselt aga kogu meeskonda korraga välja ei vahetata. Kui tundmatul laeval on täiesti uus meeskond, on see ohutusrisk, ütleb Winberg.
Samuti on Turu ülikooli tarneahela juhtimise dotsendi Tomi Solakivi sõnul meeskonna pooleldi vahetamine tavaline ning Kaliningrad on laevale paljuski loogiline peatumispaik.
Selle põhjuseks on vähemalt mingil määral Venemaa ja Hiina ühine muster püüda kaubavedu mööda kirdekoridori liikuma panna, seega on ilmselt loogiline, et kui Vene ja Hiina kaubad liiguvad, siis need liiguvad. riikide enda sadamates.
Solakivi sõnul pole Vene sidemete avastamine Hiina laevaga seoses eriline üllatus.
Mereliiklusmustrid on sageli keerulised. Laev võib olla kuskil registreeritud, omanik ja operaator kusagil mujal. Venelased on sanktsioonidest kõrvale hiilinud ja püüdnud oma rolli varjata igal ajal ja igal pool. Seda tüüpi tegevust on meretranspordis, eriti energiatoorme transpordis päris palju, varilaevastikust on juttu olnud ka varem.
Laeva Newnew Polar Bear tagant pole vaja Venemaa ühendusi taotleda. Venemaa ja Hiina on viimasel ajal tihendanud koostööd Arktika piirkonnas ning teevad nüüd koostööd, et arendada põhjapoolset mereteed riikide sadamate vahel.
KRP peamiseks kahtlusaluseks kerkinud laev on projektiga seotud, selle teekond läbi Kirdeväila sai osaliselt teoks kahe riigi koostöös.
Laev sõitis Peterburist Hiinasse juuli alguses ja alustas tagasiteed augusti lõpus. Konteinerlaev saabus Kaliningradi teisipäeval, 3. oktoobril ehk vaid paar päeva enne Balticconnectori gaasitoru kahjustamist.
See oli laeva esimene edasi-tagasi reis Peterburist Shanghaisse ja tagasi.
Selle laeva teekond on omamoodi esimesed sammud ühises soovis marsruuti välja töötada, ütleb välispoliitika instituudi teadur Harri Mikkola.
Mikkola sõnul on meretee Aasia sadamatest Põhja-Jäämere kaudu Läänemerele väljakutseterohke. Tingimused on äärmiselt keerulised ja piirkonnas ei ole palju laevu, mis saaksid seda marsruuti sõita.
Näiteks Vene riigile kuuluv Rosatom ütles suvel, et pakub Kirdeväilas tegutsevatele Hiina laevadele navigatsioonituge.
Transport Kirdeväilas, mida kutsutakse „Jäämere siiditeeks”, on endiselt väikesemahuline.
Mikkola sõnul on trassi kasutatud peamiselt Venemaa-siseseks liiklemiseks. Enne Venemaa agressioonisõda sõitsid seda mööda ka Euroopa suunal laevad, kuid sanktsioonide tõttu on energiakaubanduse suund nihkunud Venemaalt pigem itta.
Kui energiakaubandus Venemaalt läände katkes, on Venemaa muutunud veelgi enam sõltuvaks Hiinast kui turust ning tehnoloogia ja rahastamise pakkujast. Nad lubavad üha rohkem Hiinat merealale, mida nad on varem kiivalt tahtnud kaitsta, räägib Mikkola.
Mikkola sõnul pole aga oodata, et trassist saaks arvestatav globaalse mereliikluse kanal.
Ajaaken, mil saab piirkonnas tegutseda, on vaid paar kuud aastas. Kliimamuutused sulatavad piirkonda ning torme ja rüsijääd tuleb juurde.
This would be relevant. https://t.co/lt7oHQGA2U
— Shashank Joshi (@shashj) October 24, 2023
